“Kui ütlesin lähedastele, et olen kihlunud, olid kõik minu üle tõeliselt õnnelikud, kuid üks sõber ütles, et mu kihlus pole “ametlik”, kui sõrmust pole. Parandasin teda kiirelt, et on ikka küll ametlik, sest mees ju küsis ja mina võtsin ettepaneku vastu. Sõrmusest, mille me hiljem koos välja valime, saab lihtsalt kirss tordil, kuid see pole eesmärk omaette. Mees ütles, et ei suutnud enam päevagi mööda lasta, ilma et poleks mulle abieluettepanekut teinud ja tema ettepanek tuli südamest, mitte juveelipoest… ”

Kallis lugeja, mida arvad sina? Kas õige abieluettepaneku juurde peaks kuuluma ka sõrmus või on see miski, mille võib ka hiljem koos välja valida? Kas sõrmus üldse peab olema? Kuidas suhtuksid sellesse, kui mees teeks sulle abieluettepaneku ilma sõrmuseta?