Eestis levinud pulmakombed: neiupõlvenime uputamine, meheks löömine ja ühtesulamine

Sellised asjad nagu kombed on saanud Eesti pulmades teisejärguliseks. Kombeid kui selliseid tegelikult enam ei ole. Nende asemele on tulnud küll uued ja ajakohasemad toimetused: pruudi neiupõlvenime uputamine veekogu ääres ja südamete lukku panemine. Viimasega pühitsetakse pruut noorikuks.

Mis puudutab aga peiu meheks löömist, siis see on jäänud alati pruudi otsustada
mida ja kuidas ta soovib seda teha. Levinuim variant on mõõgaga vastu noormehe tagumiku löömine.

Milliseid mänge mängitakse?

Kõik oleneb eelkõige pulmapeo stiilist. Viimasel ajal on taas moodi läinud nn. “süldipulm”. See on pulm, kus pulmapeo läbiviijal ehk isamehel tuleb teha suuri ettevalmistusi (tutvuda pruudi/peigmehe lapsepõlvega, nende teineteise leidmisega jne). Mänge on palju ja erinevaid. Põhirõhk on asetatud külaliste kiirele ühtesulamisele.

Sellist ühtesulatamist on hea teha läbi pallimängu. Pulmarahvas võetakse ringi ning neile antakse väike pallike, mis asetatakse lõua alla, kõrvalseisev pulmaline peab ilma käte abita partneri lõua alt oma lõuaga palli kätte saama ja järgmisele edasi andma. Kui pall selle toimingu käigus maha kukub, langeb üks mängiatest mängust välja. Veel üks mäng, mis rahvale peale läheb on “tuline kartul”. Muusika saatel antakse kas pallikest või mõnda muud kerget asja käest kätte. Pulmaline, kelle kätte jääb muusika pausi ajal pall, on mängust väljas. Tavaliselt ei puudu sellises pulmas ka laul ja tants. Levinud on pruudi ja peigmehe võistkondade võistulaulmine jne. 

Vastuvõtt pulm on aga hoopis teist laadi. Mängud ja muud tegemised peavad olema väga hoolega läbi mõeldud. Kõik oleneb noorpaarist ja nende elustiilist. Reeglina selliseid massimänge nagu seda on “süldikas“ — vastuvõtt pulmas ei mängita.