Töölt oli vaja saada pruudil kuidagi järgmisesse sihtpunkti, aga kuna autosse, kus olid teised, tema ei mahtunud, seega pidi ta ise ühest spordipoest endale jalgratta välja kauplema. See aga ei õnnestunud, kuna klienditeenindajad ei saanud seda lubada, et rattaga niisama minema sõidetakse. Andsid hoopis suure kasti, kuhu pruut sisse mahtus, et äkki saab kasti auto katusele kinnitada ja pruut meiega ikkagi kaasa sõita.

Ka sellest ei tulnud midagi välja, millega meie olime juba eelnevalt arvestanud. Nimelt eelmisel õhtul, kui tüdrukuteõhtut plaaniti, märkasid tüdrukud parklas väga vinget Harley-Davidsoni ja kuna juht tundus ka selline sõbralik ja vastutulev inimene, siis lepitigi kokku, et just tema tuleb järgmisel päeval pruudile järgi. Niikaua kui pruut mässas parklas sellega, kuidas kast auto pakiraamile saada, kostiski kaugelt mootoripõrinat. Ja sealt ta tuligi — selline üleni nahka riietatud turske sell, pikad juuksed ja habe tuules lehvimas, oma uhke Harleyga ja pakkus pruudile küüti. Kujutage nüüd ette:selline jõmm ja väike pruut ingli riietes mootorrattaga kummide vilinal minema kihutamas.

Pruudi peigmehele meeldis sukeldumine, küll aga ei olnud ta oma tulevast abikaasat kunagi endaga sukelduma kaasa võtnud. Seepärast saatsimegi pruudi järgmises sihtkohas koos kogenud instruktoriga merepõhja avastama. Peale sukeldumise oli vaja minna raha teenima. Pruudile anti barankadest tehtud keed, mille küljest ta pidi hakkama barankasid müüma, ja kus on parem äri teha kui vanalinnas? Sinna siis suundusimegi. Loomulikult ei jäänud me kellelegi märkamatuks, kuna olime ennast ju varustanud viledega, mis kohe tähelepanu tõmbas. Pruut kauples seal tunnike ja teenistus oli väga hea.

Uskumatu, et mõni meesterahvas oli lahkesti nõus paari baranka eest maksma 500 krooni. Põhiline sõnum, mida enamus mehi ostes barankasid pruudile ütlesid oli, et ära tee oma elu suurimat viga ja pakuti ka ennast peigmeheks. Kauplemine lõppes Raekoja platsil, kus olemasoleval laval pidi pruut kõva häälega vande andma, et ei eelista kunagi oma meest sõbrannadele.

Raha kogutud, oli vaja see kuidagi ära raisata. Selles aitas meid sexshop kust pruut sai endale päris mitu huvitavad vidinat. Edasi suundusime ühe hotelli sauna, kuhu oli meesstrippar tellitud. Kuna kõik olid päris palju igasuguseid kokteile joonud, oli meeleolu super. Lõpuks tiriti ka strippar mullivanni, kus ta oli nõus meile veel mõned tantsud tegema. Pruut oli nii hoos, et vahepeal tunnistas, et ta ei abiellukski, kui selliseid tüdrukuteõhtuid veel korraldatakse. Saunas sai veel pruudilt küsitud küsimus tulevase abikaasa ja nende kohtumise kohta, mis ka videolindile jäädvustati.

Sama küsimus küsiti ka peigmehe käest poissmeesteõhtul, pärast oli hea vaadata, kes mida rääkis. Peale pöörast saunatamist läksime edasi ööklubisse, kuhu saabusid ka poissmeestepeo tegelased. Õhtu lõppes varajastel hommikutundidel.

Hiljem tuli välja, et pruutpaar pidi samal õhtul, kui neile tüdrukute ja poissmeeste õhtu korraldati, minema oma pulmatorti valima. Kohtumine oli juba kokku lepitud, aga keda ei tulnud, oli pruutpaar, sest nii kui pruut ja peigmees kätte saadi, ei lastud neil enam ühtegi kõnet teha. Õnneks ei jäänud siiski pulm ilma tordita.