Kirikud valmis soovijaid paari panema

Septembrikuu igal neljapäeval ja reedel hakkavad 150 Eesti vaimulikku koolipinki nühkima. Nad kuulavad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Paides perekonnaseisuametnike ja teiste riigitöötajate loenguid sellest, kuidas täpselt käib abielude sõlmimine riigi nimel.

Alates 1. detsembrist on neil vaimulikel, kes õiendavad oktoobris ära asjakohased eksamid, õigus riigi nimel inimesi paari panna. See tähendab, et kirikliku laulatuse soovijad ei pea enam asju ajama kahel rindel korraga, perekonnaseisuametis ja kogudusekantseleis. Nüüd astuvad nad sisse ainult viimase uksest, passid näpus, ning kirjutavad abiellumisavalduse valmis sealsamas. Paberid, mis täita tuleb, jäävad samaks, nagu ka riigilõiv, kuid täitmise kohaks saab valida kiriku.

Just inimeste jalavaeva vähendamine oli peamine motiiv, miks riik sellise korra vastu võttis, ütleb siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au.

Kirikuliikmete õigus

Ehkki vaimulikel oli abielude registreerimise õigus ka enne Teist maailmasõda, pole praegu siiski mindud toonase süsteemi täpsele taastamisele. Siis olid registreerimisõigust omavad vaimulikud ühtlasi ka riigiametnikud ning said selle töö eest palka. Nüüd nad riigiametnikud pole ning palka ei saa.

«Enne sõda kuulus üle 90% Eesti elanikkonnast mõnda kogudusse,» selgitab Au, «praegu on see näitaja alla 20%. Seega on olukord päris teistsugune.»

Erinevalt perekonnaseisuametnikest pole vaimulikel kohustust ega ka õigust tulla vastu ükskõik kellele, kes tänavalt sisse astub. Registreerimisõigus kehtib vaid oma koguduse või konfessiooni liikmete suhtes. Siiski saab näiteks mõnda EELK Tallinna kogudusse kuuluv inimene endiselt registreerida-laulatada mõnes Tartu kirikus.

«Kiriklikud nõuded ristimise, leeritamise jms suhtes jäävad ju endiselt kehtima,» ütleb EELK assessor praost Tiit Salumäe.

Lätlaste äpardus

Avalduste esitamise ja abielu sõlmimise vahele jääb endiselt kuni 30 päeva pikkune ajavahemik. See tähendab, et 1. novembriks peab esimestel vaimulikel olema eksamid tehtud ning riigipitsat lauasahtlis.

Septembrikuistel kursustel antakse kandidaatidele üldülevaade seadustest, konsulteeritakse erijuhtumite teemal (abiellujate vanusepiirid, kodakondsusküsimused jne), tutvustatakse käibivaid isikuttõendavaid dokumente. Au sõnul peavad põhiosa loenguist perekonnaseisuameti töötajad ning ka hiljem säilib tihe koostöö nende ja vaimulike vahel. Järgmine koolihooaeg algab märtsis.

«Vaevalt, et vaimulikud ametnikelt leiva ära võtavad,» lausub Au. «Eelmisel aastal peeti luteri kirikus vaid 400 laulatust.»

Kuna abielud sõlmitakse riigi nimel, saavad registreerimisõigusele kandideerida vaid Eesti kodanikest vaimulikud. Abiellumisdokumendid tuleb kirikutel kolme päeva jooksul saata perekonnaseisuametisse, lõpuks arhiveeritakse need siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonnas.

Kolmepäevase tähtaja nõue on vajalik selleks, et vältida Läti kogemust. «Lätis taastati sõjaeelne kord, kus tähtaega pole öeldud,» räägib Au. «Nüüd on esinenud juhtumeid, kus inimesed lähevad perekonnaseisuametisse end lahutama, kuid seal selgub, et vaimulik pole veel abiellumisdokumentegi ära saatnud.»

Fiktiivabielude oht

Suurte kirikute kõrval taotlevad registreerimisõigust ka mitmed üpris tundmatud väikekogudused. Kas see ei tekita segadust riiklike paberite majandamisel?

«Kui väikekogudus hangib oma vaimulikele selle õiguse,» ütleb Au, «siis eks nad ise tea, kas neil on sellele ka praktilist väljundit või mitte. Kas neil on piisavalt abiellujaid või ei.» Vaimulike kohustused dokumentide vormistamisel ja edastamisel on kõigele vaatamata täpselt ühesugused.

Au ei usu, et keegi võiks väikekogudusi kasutada fiktiivsete abiellumisdokumentide vormistamiseks. «Kui kellelgi peaks selline mõte tekkima, siis selgub see üsna kiiresti ja kõnealuselt vaimulikult võetakse registreerimise õigus ära,» lubab ta.

Salumäe hinnangul kujutab probleemi aga see, et väikekogudustel ei ole korralikke hingekirju - erinevalt luteri kirikust, kellel on pikk kirikuraamatute pidamise tava ja kes just praegu on kasutusele võtmas arvuteid.

«Abielluda sooviva inimese kohta tuleb ju selgusele jõuda, kas ta on abielus või ei,» selgitab Salumäe. «See on osalt küll riiklik küsimus, teisalt aga ka kiriklik.»

Teine küsimus kerkib seoses vaimulike haridusega. Luteri kirik eeldab oma õpetajatelt kõrgharidust, aga kuidas on lood väikekogudustes?

Vaimulikele esitatavad nõuded määrab kindlaks iga kogudus ise, ütleb Au.

Niisiis, valik on abiellujatel.

Abielude registreerimise õigusele kandideerivad vaimulikud:

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik - 22
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik - 58
Eesti Metodisti Kirik - 18
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit - 15
Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit - 10
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik - 3
Seitsmenda Päeva Adventistide Liit - 2
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik - 9
Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit - 7
Kristlik Kogudus Ühendus Kristuses - 1
Türi Kristlik Misjoni Kogudus - 2
Tallinna Nelipühakogudus Eelim - 1
Tallinna Kristlik Evangeelne Linnakogudus - 1
Valga Elu Sõna Kogudus - 1

Allikas: siseministeerium