Kõige kaunim pulm

Oma lühikese elu jooksul ei ole ma veel jõudnud palju pulmas käia. Lapsepõlves sai ikka koos vanematega sugulaste-tuttavate pulmades käidud, aga nendest käikudest on meeles vaid õhkõrnad mälestused. Eelmise aasta sügisel õnnestus mul aga jälle olla ühe kauni sündmuse tunnistajaks. Abiellusid minu elukaaslase sugulased, kes olid juba kuldses keskeas inimesed ja kokku elanud umbes kümme aastat. Pika vaagimise peale olid nad lõpuks jõudnud selle tähtsa sammuni.

Pulmad toimusid Rakveres, seega, enne pidustusi tükk maad sõitu, et kohale jõuda. Kiirustades jõudsimegi kohale tubli tund aega enne registreerimist. Ja hea oli, sest me ei olnud jõudnud veel pruutpaarile õiget lillekimpugi osta. Selle asja ajasime kiiresti korda ja aeg oligi juba nii kaugel, et varsti-varsti pidi registreerimine algama. Kohale jõudes tuli majast välja eelmine õnnelik noorpaar, kes oli äsja ametlikult registreeritud. Oligi käes meie “noorte” kord.

Kohale oli tulnud juba üsna palju rahvast ja mõne aja möödudes saabusid ka õnnelikud abiellujad. Kahjuks me registreerimist ei näinud, kuna rahvast oli nii palju ja saali mahtusid ainult lähemad sugulased-tuttavad. Õnneks ei läinud seal väga kaua aega ja me ei pidanud eriti kaua väljas külma käes kannatama. Vahepeal saabusid ka pulmapeo läbiviijad – Rakvere teatri näitlejad, kes olid riietatud keskaegsetesse rõivastesse. Kohale tulid nad uhkete hobustega.

Kui alguses olin ma külma pärast üsna vingus ja pahane, et ma oma nina üldse kodust välja pistsin, siis nüüd hakkasin juba vaikselt kõike seda nautima. Paistis, et tuleb huvitav õhtu.

Pruut,-peigmees ametlikult paari pandud, läks pulmarong edasi Rakvere linnusesse, kus külalistele külma peletuseks hõõgveini ja konjakit pakuti. Linnuses toimus nn. laulatus, kus kirikuõpetaja oma sõnad peale luges ja armunud oma vanded vahetasid. Kõige lõpuks lasid nad linnuse varemete ülevalt servalt koos valge tuvi lendu.

Sealt edasi läks pruutpaari, külaliste, korraldajate tee edasi Essu mõisa, mis oli terve täiega reserveeritud. Seal siis natuke söödud ja joodud, jagati pulmarahvas kaheks, toimuma hakkas Romeo ja Julia etendus, mille näitlejateks pulmarahvas ise oli. Pooled olid siis Romeo ja pooled Julia sugulased. Veel valiti rahva seast välja kindlate rollide osatäitjad. Näitlejad jagasid kõigile tekstid kätte ja neile anti natuke aega asjaga tutvumiseks. Alguses oli kõik äge, toimusid mängud ja näitlemine kordamööda. Lõpuks vajus aga näitemäng ära, kuna Julia osa täitev meesterahvas end natuke liiga täis võttis ja rahvale pigem komöödiat kui tragöödiat tegi.

Kuni südaööni tantsutas rahvast kaks tundmatut meest ( laulsid siiski väga hästi ), aga hiljem astus üles Eldorado. Südaööl mängiti maha ka pruudipärg, millest me kahjuks ilma jäime, kuna valisime endale ööbimiseks paremaid tube välja. Ka tordist jäime tänu sellele ilma.

Kui bänd oli mängimise lõpetanud, venitas üks onu oma kontrabassi välja ja pidu läks täiega edasi. Repertuaari tulid igasugused rahva- ja lorilaulud. Igatahes kõigil oli väga lõbus.

Veel üks hea koht oli see, kus kirikuõpetaja kahe naisterahvaga tantsu vihtus ( üks nendest olin mina ), see läks rahvale väga peale.

Pruutpaar oli vahepeal vaikselt lahkunud ja neid oli jälle näha alles hommikul. Peale paaritunnist uinakut saabuski aeg taas kodu poole sõitma hakata. Hea tunne oli osaleda nii kaunil ja meeldejääval üritusel. Loodan, et ka minul kunagi nii ilusad pulmad tulevad.