Kohtumine Selveris

Tutvusin oma tulevase abikaasaga üsna tavalises Selveris. Olin seal esimest päeva tööl ja siis sammus mu juurde ka esimene klient, kelleks oli minu tulevane abikaasa. Mina oma tulevast abikaasat tõsiselt võtma ei hakanud. Vaatasin, et tore poiss. Oleme vaid sõbrad. Rääkisin siis sellele sõbrale, et ma lähen varsti ära Rootsi lapsehoidjaks. Kuu aja pärast pidi mul olema juba ka minek. Ütlesin lahti oma korterist, oma tööst. Absoluutselt kõigest, millega olin seotud. Rääkisin siis sellele poisile ka, et ma nüüd kohe lähen. Jõudis kätte see aeg, et pidin kahe päeva pärast minema. Poiss tahtis minuga ühes kohvikus kokku saada. Läksingi. Ja siis oh üllatust ta andis mulle kihlasõrmuse ja tegi mulle abieluettepaneku. Hoolimata minu töö Rootsis soiku ei jäänud. Olin Rootsis vaid neli kuud ja siis tulin Eestisse tagasi. Hakkasime pulmadeks raha koguma. Meie pulmapäev toimus 26.06. 2010.

Jõulukink kilekotis

Oli aasta 2011 25.detsember. Olime just tulnud mehe vanemate juurest, kus pidasime väikest viisi jõule. Olime kokku leppinud, et koju jõudes vahetame kingid. Olin nii uhke enda ostetud kingi üle — Aston Martini kujuline autohiir (praegu mõeldes, oli see ikka üpris mannetu. Aga ta silm oli sellele büroomaailma kataloogi lehitsedes pidama jäänud… ju siis ikka oli äge vidin). Jõudsime siis koju ja andsin enda pakikese talle üle. Mehele meeldis, oli siis minu aeg. Sain punase lipsuga karbikese. Hetkeks isegi mõtlesin, et oi issand, kas tõesti… Olime enne rääkinud küll, et tahaks abielluda jne. Tegin siis suure õhinaga karbikese lahti, kuid pettusin kergelt. Karbis olid kõrvarõngad ja kaelakee. Siiski olin rõõmus, kuna need olid ikka väga ilusad. Siis hakkas mees kapi kallal kohmitsema ja ütles, et ta oli arvutihiirele aku ka ära ostnud. Mina siis hakkasin mõtlema, et mis aku ja kuidas ta üldse teadis, mis ma talle kingin. Viskas siis Euronicsi kilekoti mulle ette. Mis siis ikka. Hakkasin sealt seest akut otsima, kuid leidsin uue pisema punase karbikese. Sel hetkel ei olnud mul mingisugust emotsiooni, vaatasin talle lihtsalt otsa. Siis see juhtuski..l. Ta laskus ühele põlvele ja palus mind naiseks. Alguses kiljatasin “sa oled loll või”, kuid siis hakkasin kohe nutma. Vastus oli muidugi jah. Need olid minu parimad jõulud siiamaani!
Järgmise aasta augustis toimusid meie ilusad pulmad ja oleme õnnelikult abielus siiamaani!

Südamlik hetk järve ääres

Olime koos olnud 4 aastat. Olin toll hetkel ka viiendat kuud rase. Kell oli juba päris palju ja elukaaslane polnud veel tulnud. Helistasin siis talle, et kus ta nii kaua on. Vastuseks sain, et tööl, aga ehk mingi tunni aja pärast tulgu ma järve äärde. Järve vastas oli ka suur mägi ja varemed. Kui sinna jõudsin, nägin imeilusat suurt punast südant, mis oli kividest tehtud ja punaseks värvitud. Siis võttis ta välja südamekujulise karbi, milles oli imeilus sõrmus ja küsis, kas soovin temaga abielluda.
See oli tõesti üks imeline õhtu. Nüüd saabki abielus oldud meil  juba kolm aastat!