„Meil oli kõik paigas — koht, bänd, toitlustaja… Aga siis kaotas Tarmo töö,“ meenutab Kaisa. „Algul ma ikka lootsin, et saame abielluda, aga kui pool aastat enne pulma tuli hakata tegema ettemakseid pillimeestele ja pulmapaigale, pidin suure kurbusega endale tunnistama, et raha lihtsalt ei ole.“

Kaisa ei matnud unistust ideaalsest pulmast siiski maha ja loodab, et õige pea läheb see täide. Ehk juba tänavu — Tarmo on leidnud uue töö. Kaisa ei tea aga, kuidas peaks nüüd edasi liikuma. Kas korraldama pulmad ise või kasutama pulmakorraldaja abi, mis see maksma läheb, kas hinnad on vahepeal muutunud ja kui kaua peaks ette korraldama hakkama.

„2009. aastal oli meil tegelikult plaanis selline traditsiooniline pika lauaga, süldi ja pulmamängudega pidu, sest vanemad sugulased ootasid väga just sellist pidu. Nüüd mulle tundub, et ausalt öeldes ma küll ei tahaks sellist traditsioonilist pulma,“ tunnistab Kaisa. „Aga kuna kõik nii ootavad seda, siis ma ei oskagi seisukohta võtta — kas minna ühiskondliku survega kaasa või mitte?“

“Mõni pruut on nii võimekas…
… et võtab pulmapäeval enda peale lilleseadete valmistamise, tordi transpordi ja saab sellega ka hakkama, aga ega see kõigile sobi,“ naerab pulmakorraldaja Katre Relve.

Pulmakorraldaja appi võtta või mitte?

Pulmakorraldaja Katre Relve firmast Smarty innustab abiellujaid mõtlema eelkõige sellele, mida soovivad nad ise ja alles siis vaatama, kas ja kuidas need plaanid sõprade-sugulaste ideedega kokku lähevad.

„Ma usun, et pulmakorralduses on tõusev trend personaalsus — tundub, et sellised ajad on möödas, kus pruutpaar tegi pika laua pulma, sest nii on nende suguvõsas 100 aastat tehtud,“ ütleb Relve, kelle hinnangul on paarid muutunud julgemaks ja teevad pigem seda, mis neile endile meeldib ja mõtlevad vähem vanaemade soovidele: „Mul oli kord üks eestlastest pruutpaar, kes tuli küsima, et kõik käivad Russalka juures, aga mida me seal täpsemalt tegema peame. Pruutpaar sai imeilusa pulma, aga Russalka peatuse jätsime vahele.

Relve tunnistab, et kuna täna on pruutpaarid oma nõudmistes ka professionaalsemaks läinud, maksab keskmine pulm külalise kohta rohkem kui aastal 2007. Kui toona maksis üks 100 inimesega pulmapidu külalise kohta umbes 1000 krooni, siis tänaseks on see summa kasvanud 1500 krooni ehk praktiliselt 100 euroni. Hinda on kergitanud inflatsioon, tõusnud on teenusepakkujate tasud ja paarid on hakanud rohkem aru saama, kui palju kaalu on pulmas detailidel, alates kutsetest kuni tordikaunistusteni. Kui mõned aastad tagasi oli veel üsna tavaline, et üks sõber oli pulmaisa, teine fotograaf, kolmas laulis ja kutsed kujundati ise, siis praegu pöördutakse aina rohkem pulmakorraldajate poole.

„Mõni pruut on nii võimekas, et võtab pulmapäeval enda peale lilleseadete valmistamise, tordi transpordi ja saab sellega ka hakkama, aga ega see kõigile sobi,“ naerab Katre. „Pulmakorraldaja võtab suure osa korraldusstressist ära ning pruut(paar) saab kihlumisest kuni pulmapeoni keskenduda olulisele ehk teineteisele.“

See, kui kaua aega pulmade korraldamisele kulutada, on iga paari enda otsustada — kui ollakse paindlikud nii koha, bändi kui ka pulmaisa suhtes, võib organiseerimise lükata viimasele minutile. Relve tunnistab, et Smarty on korraldanud väga ilusa pulma kõigest kahe kuuga, aga on ka paare, kes alustavad poolteist aastat enne tähtpäeva.