Olen abielus olnud 9 aastat ja meie peres kasvab 5aastane laps. Kuni eelmise aasta novembrini oli meil kõik korras. Seda hetkeni, mil oleksin nagu puuga pähe saanud. Ühel tuttava sünnipäeval kohtusin TEMAGA ja peale seda on kõik pahupidi. Armusin ja nüüd juba ka vist armastan. Oma mees ei tekita mingit kirge. Enne seda juba, kui oli see kohtumine, oli säde meie vahelt kadunud. Oma mehe vastu armastust pole, samas hoolin temast väga ja pean teda kalliks.

Kas jääksite oma mehe kõrvale või prooviksite uuesti selle teisega? Olen püüdnud oma abikaasaga uuesti sädet leida - läksime koos reisile, et teineteist taasavastada, aga polnud kasu. Ma lihtsalt ei armasta teda enam. Samas tean, et meie lahkuminek teeks talle meeletult haiget, aga kas see oleks siis hea, kui temaga lihtsalt kaastundest kokku jääksin? Tundub meie mõlema suhtes ebaõiglane.

Palun ärge sappi pritsige, sest olen niigi segaduses ja tunnen ennast idioodina, et üldse sellisel asjal juhtuda lasin.