Kirjutan siis ka ühe pulma loo, mis ei olnud kindlasti minu jaoks nii meeldejääv kui oli pruudile. Mina olin selles pulmas külaline.

Kõik algas nii…

Suur registreerimine ja tseremoonia toimus perekonnaseisu ametis. Kõik oli väga ilus. Nagu ikka - naised nutsid ja mehed olid lihtsalt vait.

Peale registreerimist oli väike shampuselaud ühes kohvikus. Kõik oli ilus. Pruut kõndis rõõmsal näol ringi ja keegi ei pannud midagi erilist tähele.

Shampus joodud, mindi edasi Peiu kodupaika, kus pidi toimuma suur süldipidu. Sõit oli läbi linna. Signaalid põhjas, noortel kõigil pead-jalad autoakendest väljas. Ühesõnaga - sõit käis ülisuure kisaga.

Jõuti siis maale. Istuti lauda ja hakati sööma. Vahepeal tehti igasuguseid mänge. Äkki tõusis pruut lauast püsti ja proovis vaikselt minema kõndida. Läksin järele. Tuli välja et pruudil hakkasid sünnitusvalud ja ta viidi otse peolauast sünnitama. Peig läks loomulikult kaasa. Pulmapidu kestis aga ikka edasi - igasuguste mängude ja muude korralike pulmade juurde käivate asjadega.

Hommikul, kui kõik suurt peavalu kaebasid teatati, et pruut oli armsa plikatirtsu siia ilma toonud ja kõik pohmas pulmalised sõitsid linna pruuti ja noort tüdrukut imetlema. Hiljem toimus lapse varvaste loputamine.

Kaks pidu korraga ja veel millised.....