PÄEVA KOMM: abielus inimene on igati etem kui tema vallaline sookaaslane
Naistekale kurtis muret naine, kes juba üle kümne aasta mehelt abieluettepanekut oodanud. Kui mitmed lugejad püüdsid teda lohutada, et ega paber ja sõrmus siis mehe armastuse suurust näita, jäi üks kommenteerija kindlale arvamusele, et abielus inimene on igatahes paremas seisus, kui kõik teised — ausam, kindlam ja truum pealekauba.
“Abielu on midagi niisugust, mis peaks olema normaalne iga inimese elus, aga kahjuks on tänapaeval vaid üksikute privileeg. Ametlik abielu on eluaegne liit mehe ja naise vahel, millega kaasneb peale turvatunde saamise ka kohustus teist aidata ja truu olla. Enamiku vabameelse vaatega inimeste silmis on kohustus truu ja abivalmis olla midagi nii ahistavat, koormavat ja kohutavat, et nad isegi seda teemat ignoreerida püüavad. Samal ajal aga tahavad küll kellegagi seksida, ühes voodis magada (üksi on külm ja kole), kellegagi koos olla ja elada teadmisega, et nad on ihaldatud, kaitstud ja armastatud.
Jah, inimesed, kes on tänapaeval abielus, on privilegeeritud seisuses, sest neid usaldatakse rohkem, nad on eelistatumad kui ausad ja truud ning kokkuvõttes tähendab see, et nad on teistest sookaaslastest paremad.
Kujutan ette, kuidas vabameelsete hordid nüüd kukuvad negatiivseid hindeid lahmama ja kritiseerima stiilis “paber ei naita armastuse suurust”. Ok, paber ei näita, aga mis siis näitab?
Kas kõrgkooli diplom mitte ei ole see, mis annab aluse järeldada, et inimene on tõepoolest VÄÄRT, sest tal on paber eriala omandamise kohta. Kas mitte tööleping ei ole see paber, mis annab õiguse tööandja uksest siseneda, tema arvutit näppida ja tema toolil istuda? Miks peaks siis kartma ja häbenema allkirjastada leping inimesega, keda väidetakse armastatavat?
Abielu on muinasjutt. Õnn on kanda sõrmust märgiks isastele, et oled juba hõivatud. Õnn on kanda suursugust valget kleiti ja võtta vastu lilli ning õnnitlusi. Pulmapäev on üks elu erilisemaid päevi. Kõige erutavam on tunda armastatu julgustavat lähedust ja tema sooje õrnu käsi puudutamas mõnd lapikest valge pitsi ja siidiga katmata ihust ning oodata ööd, mil ta erutusest värisevad käed eemaldavad loori, su unistuste kleidi, valged sukad ja kalliskividega ehitud kingad ning ta huuled puudutavad su pehmet sametist nahka… Ilus pulmapaev ja pulmaöö on igaveseks meeldejäävad ning nende meenutamine abiks edaspidi eluraskusega toimetulemisel.
Naine, ära loo suhet mehega, kes on argpüks ja kardab abielluda!" -Muinasjutust
