Lilled närtsisid aga juba üsna pea, avastasin mehes külgi, mida ma poleks enne temaga seoses ettegi kujutanud ja 2010. aasta alguses andsime sisse lahutuspaberid. Olin nördinud, pere oli pettunud ja mitu kuud käisin ma ringi, must pilv nimega Lahutatu pea kohal. Poole aasta pärast tutvusin ma uue mehega, kes tuletas mulle meelde kui tore on kohtamas käia. Temaga ei tulnud midagi välja, küll aga tutvusin tema kaudu lõpuks oma praeguse kihlatuga!

Me kihlusime eelmise aasta lõpus ja seekord ma teadsin, et nüüd on asi õige. Selle mehega ma jään! Ent kui uudist vanematega jagasin, sain vastuseks kõhklevad küsimused, et kas liiga vara pole… Vara? Eelmise abikaasaga tundsime enne kihlumist teineteist kaheksa kuud, praegusega enam kui kaks aastat! Sõbrannad ütlesid, et ma ei seoks end veel nii ruttu kellegi uuega. Õde ütles, et ma ju juba tean, kuidas see võib lõppeda ning võiksin veel pisut oodata.

Olin NII õnnetu, enda arvates leidsin lõpuks selle teenitud õnne, aga perel polnud sellesse enam usku, sest olin kord juba ämbrisse astunud! Küsisin neilt, kas asi on mehes — kas neile ei meeldi mu uus kihlatu. Nad ütlesid, et ei, tegu on väga sümpaatse noormehega, lihtsalt kuna ma juba varem olen neid õhinasse ajanud, siis nüüd ei ole neil enam sellesse nii palju usku.

Meie armastus on tugevam kui mu perekonna arvamus ja pulmad toimuvad oktoobris. Aga juba on näha nii selgeid märke, et seda pulma ei võeta enam nii tõsiselt kui eelmist. Välismaa sugulased vastasid pulmakutsele, et “loodavad minult mõistvat suhtumist, kui nad ei hakka seda pikka reisi ette võtma, aga soovivad mulle ja tulevasele kaasale kõike parimat.” Sõbrannad korraldavad tüdrukuteõhtu ka, aga tean, et üllatusreisi asemel ootab mind seekord lihtne broneeritud laud kusagil restoranis. ”Meil pole praegu väga rahalisi ressursse ka ja Pille* sünnitab septembris ja pole mõtet ainult kolmekesi ka minna... " vihjas mulle üks sõbranna. Suve alguses kutsusin ema ja õde endaga kleidiotsingutele ja nad soovitasid mul lihtsalt vana kleidi ümber teha...

Olen nii õnnetu! Kas tõesti üks ämrbisse astumine rikkuski kõik niimoodi minu jaoks ära, et mu tõeline pulmapäev elu armastusega ei lähe enam kellelegi korda?