Kui noorpaari soov on, et nende pidu on hillitsetum ja väljapeetum oma erinevate tegevuste ja õigete pausidega, siis on kaks võimalust peol olevate laste suhtes :

1. variant

Lastele tehakse eraldi ruumi oma söögilaud, kus neile on ka selleks õhtuks oma n.ö.peojuht võetud. See oleneb suuresti laste vanusest, kas on selleks kostümeeritud loom või muinasjututegelane või siis hoopis lõbus Pipi, kes suudab lastele pakkuda väga vahva olemise.

Kui noorpaar ootab külalisi koos lastega, siis sel juhul on kutsel kirjas näiteks: Anu ja Sven koos perega.

Lapsed eraldi lauas on väga uhked selle üle, sest neil on siis justkui enda lõbus pidu.

2. variant - Kui lapsed ei ole pulma oodatud.

Sel juhul on ka kutsel kirjas vaid kutsutute nimed, näiteks Anu ja Sven. Kutsutud külalised peavad siis leidma võimaluse laps jätta hoidja hoole alla.

Mina pulmakorraldajana leian, et väiksed lapsed, kes vajavad pidevalt emme-issi tähelepanu, võiksid sel päeval jääda turvalisemasse ja harjumuspärasesse keskkonda.

Hoopis teised reeglid kehtivad aga noorpaari enda laste kohta, kes loomulikult peavadki ilusa tseremoonia üheskoos vanematega läbi tegema, aga ka siis on hea, kui väiksematel lastel on olemas n.ö.silma peal hoidja, kas selleks on siis mõlema noorpaari vanemad või vanavanemad või hoopis peretuttavad. Aga ka see teema peab olema enne pidu täpselt läbi arutatud ja selles osas vastavate inimestega ka suulised kokkulepped sõlmitud.

Noorpaari pulmapäeval on kõige tähtsam, pidulikum ja hardam hetk nende kahe armastuse kroonimine kas kirikus laulatusena või vabas õhus piduliku abielutseremooniana. Ja kui selles vaikses ja äärmiselt pidulikus õhkkonnas hakkab laps kas lohutamatult nutma või on lihtsalt väikesel lapsel hetkel paha tuju, siis on ka pidulik õhkkond selleks korraks rikutud. Sel juhul peab emb-kumb lapsevanematest minema sellest keskkonnast koos pisikesega eemale, et laps saaks rahuneda ja pidulik tseremoonia jätkuda.

Tavaliselt, kui külaline saab pulmakutse, siis ta on juba saadud kutsest nii elevil, et ta unustab ära, et koos väikese lapsega pulma tulles,pole see talle endale 100% pidu, vaid ta peab ka oma lapsega tegelema ja  jälgima, mida too parasjagu teeb.

On küll juhuseid, kus igavlev laps jääb omapäi ja hakkab endale ise tegevust otsima. Ja muidugi on lapsed selles osas ülileidlikud. Nad leiavad tegevuse kohe kindlasti, aga sageli on see ohtlik murul dekoratsiooniks olevate kuumade põlevate küünaldega mängimine või kõrgetel trepikäsipuudel turnimine jne..

Ka pulmavanem on sageli üsna hädas oma mängude või erinevate tegevuste korraldamisega, kui seda segavad jooksvate ja karjuvate laste „segasummasuvilad”, sest üle laste on ka kõige tugevamate häälepaeltega peojuhil võimatu karjuda.

Näide 1: Tegevuseta ja igavlevad lapsed hakkasid õues põlevate küünaldega mängima, pannes ohtu end ja oma riideid, rääkimata küünaldest, mida olid floristid juba südamekujuliseks ringiks seadnud ja millel polnud enam soovitud vormi.

Olukorra lahendus: Appi tõttasid veel kohal olevad floristid, kes päästsid olukorra ja viisid lapsed vanemate hoole alla.

Näide 2: Pulm oli täies hoos, pulmavanem korraldas mänge ja rahvas oli peokohas üsna mõnusas peomeeleolus. Noorpaaril on kaasas 3kuune veel enamasti vankris magav tita, kes on jäetud vanavanemate hoolde. Ka värske vanaema tahtis võtta mängudest osa ja tegigi seda, kuid vankris hakkas tita kõvasti nutma.

Olukorra lahendus: Last tõttab rahustama jällegi tubli florist, aga laps on üsna lohutamatu. Florist läheb kutsuma vanaema, kes on aga üsna häiritud sellest, et ta peab lõbusast tegevusest loobuma. Florist teeb psüholoogilise veenmistöö ja vanaema läheb lapselapse juurde tagasi.

Läbi isikliku kogemuse võin öelda, et ohtlikke olukordi,  kus lapsed on jäetud omapäi, on pulmades meeletult palju ja seepärast on hea, kui see teema on enne pulmi hästi läbi mõeldud juba noorpaari enda poolt.