Tuletada meelde meie eesti enda rahva ajalugu ja mälu läbi kommete on üks ütlemata tore ettevõtmine. Meil on Eestis mõned pulmavanemad, kes on end sellesse teemasse eriti pühendanud. Ja just neist pulmadest on jäänud meelde need hetked, kui pulmavanem läheb koos noorpaariga ja pulmakülalistega ajas tagasi meie esivanemate aega.

Tänane noorpaar küsib, et milleks on sellised hetked pulmas vajalikud?  

Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus ammustest aegadest. Suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti.

Tänapäeval on tihti au sees, kuigi juba uues kuues, vanad ja armsad eesti pulmakombed.

On tore, kui noorpaar tuleb pulmapeo mingil ajahetkel tagasi meie esivanemate juurte juurde, et taaselustada need pulmakombed, mis olid tol ajal perekonna loomise juures ülitähtsad.

Näiteks arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased.

Missugused rituaalid või kombetalitused on enim kasutust leidnud tänases moodsas pulmas?

Tähtsaim ja ajalooliselt ka kindlasti esivanematelt päritu meie pulmatraditsioonis on tanutamine ja põlletamine.

Vanasti toimus pärast söömist pulmade tähtsündmus — mõrsja tanutamine ehk talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Kui algselt oli tanutajaks isamehe naine ehk mõõgaema, siis aja jooksul muutus see ema ja ämma kohustuseks, sest toiming tähendas ju abieluõnnistuse kaasa andmist pruudile, tütrele, noorele naisele.

Pruudipoolsed, naissugulased ema käe läbi, andsid oma märgi tanu abil, et see noormees sobib ja tütar võib olla temaga abielus ning lapsi sünnitada just selle mehega — andsid nn. pruudipoolse naispere õnnistuse. Sündis see tavaliselt pulma esimesel päeval enne kirikusse laulatusele minekut.

Vastu võttes veimevakka — pruudi kaasavara, sidus ämm miniale ka põlle ette. See märk näitas, kas see naine on sobilik pojale, kas sobib võrdseks pliidi äärde nn. noorperenaiseks ja lubab minial tuua sünnitada lapsi.

Vanasti toimetati tanutamist poolsalaja, ainult tähtsamate pulmaliste juuresolekul. Tanutamisel istus noorpaar kõrvuti laua ees, millel olid leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku “Pea mees meeles!”. Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesel korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas.

Tanutamisega haakub põlletamine. Ka põll oli abielunaise kohustuslik riideese. Põlletamisega oli seoses põllelappimne. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus isamees pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale kaasavaraks.

Oma pulmakorraldaja töö kogemusest võin öelda, et need veidi vanad, aga uuendatud rituaalid pulmades on pälvinud ääretult suure tähelepanu paljude pulmakülaliste poolt, sest enamikul on sellest üsna ähmane ettekujutus ning seega on meie pulmavanematel pulmas ka rahvaharimise roll.

See on üks ütlemata tore kogemus, kui tanutamise rituaali ajal on peosaalis ääretu vaikus ja kõik kuulavad ning vaatavad suure huviga toimuvat.

Paljud mängud, kombetalitused ja tseremooniad olid Eesti pulmas seotud raha korjamise või annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine ja annetamine noorpaarile ei ole meie pulmakombestikus mitte kunagi olnud tabuteema. Tänapäeval on oksjon selleks igati kohane toiming, sest seda raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on see esimene ühine raha — pere ühisraha.

Kui nüüd rääkida iidse ja moodsa ühendamisest pulmas, siis soovitan tänapäeval pulmas varianti, et ema paneb pruudile tanu pähe, ämm seab pruudile põlle ette. Seda varianti on lihtsam ja loogilisem pulmalistele ka seletada, et see on eelkõige emade ja ka suguvõsa teiste naistepoolne õnnistus pruudile abieluks kaasa. Soovitan seda teha vahetult enne pruudipärja mängu või kimbu heitmist.

Kui nüüd aga juhtub nii, et ema või ämma ei ole, kellele see roll siis üle anda?

Kui ema või ämma ei ole, siis saab pruut valida sugulaste hulgast naise, kes asendab ema ning on nn. suguvõsa naiste märgi andja. Kui peiul ema ei ole, siis teeb peig usaldusväärsele lähedasemale naissugulasele ettepaneku panna pruudile põll ette.

Viimastel aastatel olen korraldanud segapulmi, kus üks abielluvatest pooltest ei ole eestlane. Ja olen täheldanud, et kui näiteks tuua mõlema rahvuse eri kombestikud pulmarahva ette, tekitab see sageli palju elevust, lõbusust ning äratundmisrõõmugi.

Erinevatel rahvustel on eri kombed ning need peo ajal ühte sulandada ning tutvustada kummagi maa kombestikku on päris tore , elamuslik ning meeldejääv ettevõtmine.

Toon mõned näited, missuguseid pulmakombeid on pulmadesse sisse põimitud siis, kui pruut või peig on pärit mujalt. Sageli on ka pulmarahva seas siis külalisi väljaspool Eestit ja pulm kujuneb kahe rahvuse sõpruspeoks, kus nauditakse teineteise maa erinevaid kombeid.

Näiteks Iiri pulmas kingitakse noorpaarile hobuseraud, mis hoiab noorpaari õnne.

Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu.

Ameerika pulmade kombestiku kohaselt võtab peigmees oma pruudilt sukapaela ja viskab selle vallaliste noormeeste sekka — kes paela püüab, see on järgmine abielluja.

Siinkohal tuletan meelde, et on veel palju rituaale, millel ma tänases artiklis ei peatunud. Näiteks võin tuua sellised tavad, kombed või rituaalid, mis on alguse saanud meie esivanematelt, aga tänaseks on need kohandatud ja mugandatud moodsamateks. Näiteks:

1.Pruudikimbu viskamine

2.Pruudipärja mahamängimine uuele noorpaarile

3.Noorpaari teele erinevate tõkete panemine

4.Pruudirööv

5.Kurepesa külastamine

6.Südamete lukku panemine

7.Puu istutamine oma kodu õuele, kodutallu

8.Pruudi neiupõlve nime ärasaatmine

9. Pulmavalss

10.Küünlarituaal

11.Pulmalipp

Pidage meeles, et mis sobib mõisapulma, ei ole alati sobilik turismitalu pulmas ning vastupidi.

Konsulteerige pulmavanemaga või pulmakorraldajaga ja otsige just seda, mis teile endile sobib ja mida tahate oma pulmas näha ning kogeda.