Aga on ka selliseid imelisi hetki, kus hetkeilu lihtsalt seisatab aja ja sa tunned südames, et su töö on ikka niivõrd tore, et seda ei vahetaks kohe mitte millegi vastu!

Hea Delfi Naisteka pulmablogi lugeja, loe ja naudi väikest valikut tõsielulistest juhtumistest, mis on õnneks lõppenud positiivselt.

Laulatus vabas õhus — justkui imeilus etendus !

Valgamaal asub imeilusa ja rikkaliku looduse keskel tuntud Leigo turismitalu. Mõne aasta eest soovis seal oma laulatust ja pidu korraldada noorpaar, kel oli plaan seda teha rahvuslikus stiilis. See tähendas siis seda, et nii noorpaar, kui pulmarahvas ning kohalikud teenindajad olid riietatud rahvariietesse ning laulatuse dekoratsioon oli samuti rahvalike sümbolitega. Keset Leigo järve asuva lava ehtisime värskete kaskedega ning rahvakirjavöödega ning samad elemendid olid ka tseremooniaseadetel ja -laual. Kogu laulatus oli justkui üks pikk ja tore etendus, mida külalised said jälgida mäekõrgendikult, kust vaadates oli kogu tegevus justkui peopesal. Laulatuse algust kuulutasid järve erinevates otstes suured karjasepasunad oma helidega, seejärel alustas parvepoisi juhtimisel kaskedega ehitud parv rahvariietes noorpaariga teekonda tseremoonia lavani. Järvel parvega liugleva noorpaari teekonda toetas muusikaliselt torupillimängija.

Vahetult enne noorpaari sammus pastorihärra tseremoonialauani läbi vee (vee all oli platvorm, mida sai tõsta parasjagu nii kõrgele, et rahvale jäi mulje justkui pastor kõnniks mööda vett).

Ilus soe päiksepaisteline ilm, looduskaunis koht ning imeline etendus lummas mäeseljandikul olevaid külalisi sedavõrd, et külalised unustasid isegi pildistamise.

Hästi läbimõeldud laulatus- või abielutseremoonia on meeldejääv elamus noorpaarile endale, kui ka külalistele, mis ongi kahe inimese armastuse kroonimise päeva võti.

Pulmapeokoht, mis polnud omanike poolt algselt pulmakohaks mõeldud.

Mina olen pulmakorraldajana noorpaaridele alati rõhutanud seda, et pulm on tänapäeval väga vabade joontega üritus ja peab olema just noorpaari enda nägu .Ja nii siis ühel korral juhtuski, et noorpaar tundis äratundmisrõõmu kohas, mis algselt oli mõeldud vabaõhuetenduste jaoks ja oligi loodud sellise lihtsa kohana, kus pigem nauditakse etendusi ilma ümbrusele suuremat tähelepanu pööramata. Aga noorpaari tunnetus ja soov on pulmakorraldaja töö aluseks ja nii sai siis väljamõeldud kaskedega ja päevalilledega väravad, šampuselauana dekoreerisime samamoodi õuel seisva külakiige ning lahtise peokoha laetalad dekoreerisime pulmavärvides sadade riisipallidega.

Tööd oli rohkesti ja mitme päeva jagu, aga tulem jäi ilus.

Pulmapeo edenedes tuli meie juurde üks noorpaari vanaemadest ,kes pisarsilmil tänas meie tiimi ilusa peokoha eest, sest nad olid peres ise arvanud, et ega sellisest kohast nüüd küll midagi pulmalikku teha pole võimalik.Selline südamest tulev tunnustus annab alati korraldajale tiivad ja annab jõudu ning indu edaspidi veelgi paremini kõike teha.

Seega, kui noorpaar leiab, et just selles kohas peab nende pidu või tseremoonia olema, siis korraldustiim peab selle ülesandega toime tulema.Kuigi oma unistuste teostamine sõltub suurelt ka pulmadeks kinnitatud eelarvest.

Huvitav abielutseremoonia koht — Tallinna vanalinnas asuv Hobuveski

Tallinna vanalinnas asub Laia tänava lõpus Tallinna linnale kuuluv ajalooline Hobuveski.

Veski leidis esmakordselt mainimist alates 1379 aastast, aga nüüd pole seda enam selliselt kasutatud üle 200 a, vaid täna on see Tallinna Linnateatri etenduste kohaks. Üks väga armas rahvusvaheline noorpaar leidis, et just Hobuveski peab saama nende piduliku abielu sõlmimise kohaks. Pulm ise oli päikselisel suveajal, aga Hobuveskis puuduvad aknad, kus saaks päikesekiiri dekoratsioonis ära kasutada. Nii sündis idee, kus täitsime akendeta ruumi 60 kasega ja Tallinna Linnateatri laes asuva statsionaarse valguspargi abiga saime väärika tseremooniakoha. Peale ruumis asuva rohke metsaroheluse saavutasime ruumis erakordselt vahva kaselõhna, mis kõik lisasid tseremooniale juurde paraja annuse vürtsi ja emotsionaalset laengut.

Ja peale tseremooniat läksid need 60 kaske taaskasutusse — meie Tallinna Loomaaia elevandid krõmpsutasid neid päris usinalt magustoiduks ära!

Mereäärne tseremooniakoht — arvesta suure ja ettearvamatu tuulega !

Noorpaar oli ostnud mõned aastad tagasi oma uue kodu tarvis mereäärsele pangapealsele krundi.

Hetkel oli nende mõlema südamesoov pidulik abielu tseremoonia läbi viia just sellel koduks mõeldud krundil. Idee oli iseenesest ilus, aga hoiatasin kohe ka ette, et suur oht on merelähedus ja sealt tulevad ettearvamatud tuuled. Suvi oli aga väga ilus ja kuum ning minu hoiatust plaan B osas, mis tähendanuks paigaldada tseremoonia ajaks lihtne telk, kuhu saaks varjuda tugeva tuule ja vihma korral, ei võetud arvesse, sest ka ilmateade toetas noorpaari arvamust, et suvi kestab.

Aga nagu elus ikka — jumal taevas naerab, kui inimene maa peal plaane peab ja nii juhtuski, et just see päev osutus kerge vihma, külma ilma ja suure tuulega päevaks. Mitmetes sellistes olukordades karastunud dekoraatorid ei kaotanud pead ja nii sai tseremoonialaua alune raskeid kive täis laotud ning kangaga dekoreeritud, et laud merre ei lendaks ja silmailu ka ikka olemas oleks. Roosi kroonlehed toksisime maa sisse kaasavõetud pikkade ilunõeltega ja lilleseaded turvasime samuti suurte kivide abil.

Dekoratsioonitöödeks kulus kaks korda rohkem aega, aga tulemus jäi korralik.Kahju oli aga noorpaarist endast ja külalistest, kes lõõskava ja niiske meretuule käes külmetasid, sest ka tseremooniameistri kõne ning saatepillide muusika viis meretuul endaga kaasa. Kokkuvõte: uskuge paljunäinud korraldajat ja toetuge tema kogemustele — paljud olukorrad on kergesti lahendatavad, kui on olemas varuplaan.

Eesti mees on tõsine igal eluhetkel!

Pulmakorraldusse on sissekirjutatud väga mitmeid emotsionaalselt hardaid hetki ja üks pulmakorraldaja peab ikka ise ka omama piisava annuse emotsionaalsust, et välja töötada erinevate hetkedega pulmapidu. Kord oli mul imeilusasti restaureeritud ajaloohõngulises lossis kohtumine noorpaariga, kes soovis koha peal nii tseremoonia- kui ka peokorraldust. Nähes ilusat lossi ning veel kaunimat lossiümbrust oma erinevate võimalike tseremooniakohtadega, käivitus mul silme ees terve film sellest, kuidas kõik võiks olla. Emotsioone tagasi hoidmata näitasin elavalt ise ette, kus kõik võiks asetseda ja jutt mul voolas lausa ojadena. Ühel ajahetkel märkasin, et pruut mõtleb rõõmsalt kaasa, aga peigmees seisis stoiliselt muutumatu näoilmega ja tema näost ei võinud küll seda välja lugeda, et talle minu film meeldinud oleks. Peokohast tagasi sõites mõtlesin, et see on küll vist esimene kord, kus minu ülevoolav energia ilmselt ei sobinud peigmehele. Kurbuse leevendamiseks läksin oma lapsepõlve lemmikjärve ujuma ja kui tulin ujumast tagasi, leidsin pruudi sõnumi mobiilis, kus ta tänas mind kohtumise eest ja veel eriti selle eest, et olin lõpuks ka peigmehe suutnud pulmalainele viia !!!

Telli pulmatort koos transpordiga peokohta!

Pulmapeo kroonijuveel on keskööl välja toodav pulmatort. Pulmatort tuleb tellida firmalt juba aegasti, et ka transport peokohta oleks kindel. On mõeldamatu, et kuumal suvepäeval sõidab 15 kg kaaluv mitmekorruseline pulmatort väikeauto pagasiruumis 100 km kaugusele peokohta. Seda võib küll teha, aga siis riskitakse sellega, et tort kaotab oma välimuse, kuumal suvel läheb tordi vahel ja peal olev kohupiim hapuks, martsipan sulab kuumas autos ja lõppkokkuvõttes on selline tordivedu antisanitaarne. Tordifirmadel on selleks otstarbeks külmkambriga autod ja spetsiaalsed alused, millele tort autos paigaldatakse. Jah, see kõik jällegi kasvatab pulmaeelarvet, aga me ei taha ju ka riskida sellega, et pulmakülalised vaevlevad pärast pidu tervisehädadega.

Eesti kased soome moodi

Saime agentuuri tellimuse keskealiselt Soome noorpaarilt, kes soovis pulmapidu teha laeval oma 150 külalisele ja laeva restorani ukse ette telliti meilt Eesti kasest pulmakaar. Eestlastele sümboliseerib kaskedega ehitud pulmakaar noorpaari esimest koduust.

Laevafirmaga tuli pidada mitmeid läbirääkimisi, et millest kaar täpsemalt koosneb, sest laeval ei tohi olla elemente, mis kergesti süttivad ning pulmakaare transport laevale ja hiljem laevalt ära oli terve teadus. Laeval on oma kindel kinnitatud reeglistik, mille alusel töö rangelt käib. Ühesõnaga selle kaarega, mis oli üliraske ja väga kohev, oli täitsa tegemist, sest laeval tuli see veel paigutada konditsioneeritud ruumi, et loomult õrn kask oleks ka õhtul veel endises värskuses .

Kui siis see kaar kenasti ukse ette sai seatud ja kinnitatud ja kohendatud ning veega üle pritsitud, siis küsisin noorpaarilt, et mida see kask neile sümboliseerib ja miks nad selle tellisid.Vastus oli meie jaoks üsna üllatav, sest soomlased ei teadnud midagi meie eestlaste esimesest koduukse sümbolist — nemad olid tutvunud Eestis saunalaval ja neile meenutas see tutvumisehetkel kasutuses olnud kasevihta!!!

Võtan naise, palju maksab?

Hinnapakkumist on väga lihtne siis koostada, kui noorpaar annab võimalikult palju infot, mida nad oma peolt soovivad, kus see pidu võiks olla, missugune tseremooniavorm meeldib, palju on külalisi, kas külalised jäävad ööbima, kas on väliskülalisi jne… Seepärast soovitan kohtumist nö.silmast silma, et välja selgitada kõik noorpaari enda soovid ja mõtted ning alles selle põhjal hakkab välja joonistuma pilt, mille alusel saab teha esialgse pakkumise.

Ühele pulmavanemale, kes on oma tööd teinud üle 20.-aasta, saabus karjääri kõige lühem hinnapäring peigmehelt:
„Võtan naise, palju maksab?”

Eesti mees on napisõnalisuse ja konkreetsuse võrdkuju, aga paha ei teeks väike lisainfo veel juurde nagu, mis kuupäeval on pulm plaanis, kus kohas on tseremoonia- ja peokoht ning sellele toetudes saab pulmavanem teha ka hinnapakkumise.

Kus on pulmasöök?

Ühes Eestimaa kauneimas mõisas on toimumas pidulik abielutseremoonia, pärast mida minnakse kogu pulmarahvaga autodega pulmarongi sõitma, et saata pruudi vana nimi ära,  panna südamed lukku ja külastada tuttavat kurge.

Floristid jäävad koristama vabas õhus toimunud tseremoonia dekoratsioone, et osaliselt nendega dekoreerida peosaali. Floristid tegid oma töö ära, aga mulle kui peokorraldajale jäi silma asjaolu, et peolauad olid küll linadega kaetud, aga laual polnud toitu. Teades, et kohe-kohe saabub pulmarong, läksin kööki uurima, et millal toit lauale pannakse. Ja selguski, et köök oli kogemata toidu lauale panemise aja segamini ajanud ja nii oli mõisa teada lauakatmisaeg alles tunni aja pärast. Edastasin telefoni teel pulmavanemale kohe info, et söök hilineb tunni võrra ja paljukogenud pulmavanem ei kaotanud pead, vaid täitis tunni kenasti erinevate tegevustega selliselt ära, et mõisa saabudes, olid lauad kenasti kaetud ja pidu võis alata!

See on üsna ilmekas näide ja tõestab  vajadust peo järelvalve, pulmakorraldaja, floristide tiimi või noorpaari usaldusisiku kohalolekuks, kes kriisiolukordade lahendamise enda peale võtaks.