Saab ka nii: Põlvamaa pruut õmbles endale kardinatest ja laudlinadest pulmakleidi, hinnaks 2.50

 (49)
Õpetus: kuidas korraldada alkoholivaba ökopulma
Saab ka nii: Põlvamaa pruut õmbles endale kardinatest ja laudlinadest pulmakleidi, hinnaks 2.50
Foto: Erakogu

Jaanika Bahval ja Indrek Kerbo alustavad oma ametlikku ühist elu 11.augustil Kassilaanes üsna ebahariliku pulmapeoga. Nimelt on rõhk suuresti isetegemisel ja säästmisel — pulmad peetakse kodutalus, lõikelilli paar ei soovi, külalised toovad endale ise toidu kaasa ning alkohol ja loomne toit on välistatud. Lisaks panevad abiellujad end ise paari! Naisteks uuris, miks ja kuidas selline ökopulma idee tuli ja millised mõtted neil oma elu ilusaimaks päevaks veel on.

Jaanika, räägi pisut, kuidas te oma abikaasaga tutvusite ja kuidas tundsite, et olete valmis abielluma?

Kuna meie tutvumise lugu on nii pikk, et sellest võiks lausa eraldi loo kirjutada, siis lihtsam on öelda, et elu valmistas meid teineteise jaoks ette ja siis tõi meid kokku aastal 2015. Kokku kolisime 2016 ja pulmad on meil 11.augustil 2018.

Kas, millal ja kuidas kihlusite?

Oli 11.novembri õhtupoolik ja toas läks juba hämaraks. Valmistasin just Indrekule tassikese taimeteed. Istusime köögis diivanil ning kuulatasime, kuidas pliidi all puud praksuvad. Oli selline mõnusalt vaikne olemine. Arutasime erinevaid tulevikuplaane, kui ühtäkki tõmbas Indrek mind hellalt enda kaissu ja sosistas mulle kõrva, kas tuleksin talle naiseks alatiseks. See liigutas mu südant nii väga, et puhkesin nutma. Läbi õnnepisarate vastasin talle JAH. Olen ja jään ta naiseks igavesti. Ma olin nii elevil ning ei saanud öösel üldse und, see kaunis õhtu inspireeris mind kirjutama Indrekust, mehest keda ma austan ja nii väga armastan.

Foto: Erakogu
Seotud lood:

Miks otsustasite pulmad korraldada just oma kodutalus?

Kus siis veel. See koht on meie paradiis ja looming. Meie jaoks on see parim koht üldse. Elu kõige tähtsamad sündmused peaksidki toimuma oma põliskodus. Nii lisame oma hinges ja südames kodule väärtust ning kasvatame tugevad juured.

Teie pulmakutse on kui avalik Facebooki event. Miks otsustasite kutsuda pulma kõik soovijad?

Soovime lihtsalt oma rõõmu kõigiga jagada.

Teil saab pulmas olema ka laadatelk, kust külalised saavad asju osta ja raha annetada. Mida selle rahaga peale hakkate? Millised plaanid teil oma suureks päevaks veel on?

Meie pulmaplaanid on väga lihtsad. Rendime ühe suure peotelgi, valgusketid hoovi valgustamiseks ja helitehnika. Mooste taaskasutuskojast laenutame suuremal hulgal erinevaid lauanõusid. Pidu saab olema pikniku stiilis ning toitlustus on üks suur rootsi laud kõigi panusega. Selle tõttu saab ka olla nii, et külaliste arvu pole ja tulla saavad kõik soovijad. Plaanis on teha üks tore jalgsi pulmarongkäik Võhandu jõe ürgorgu. Paigaldame välikino, kus saab vaadata vanu eesti filme kui ka muid toredaid teoseid. Saab tantsida, kes tahab, saab laulda, pilli mängida, maalida väepilte või meisterdada kauneid ehteid. Paneme püsti ka laadatelgi, kus müüme enda tehtud asju kui ka asju, mida me ise enam ei vaja. Tasu nende asjade eest on sularahas annetuslik ja sellises summas, mida ostja ise heaks arvab. Selle raha eest soovime tulevikus soetada ühe vana, kuid korraliku Niva. Leiame, et selline auto sobib hästi meie kandi poriste teede peale.

Pulmakleidi otsustasin endale ise õmmelda, vanadest kardinatest ja pitsidest. Kogu mu kleit läks maksma umbes 2 eurot ja 50 senti. Palju materjali oli mul juba endal ja palju leidsin ka ema juurest pööningult. See on olnud väga armas talvine käsitöö, tunnen kuidas selles kleidis on vaid head mõtted ja armastavad tunded ning et see energia seal salvestuks, siis tikkisin kleidile tillukesed roosa kvartsi helmed. Kuigi mu kleidil ei ole küll rahalist väärtust, on sellel see eest suur vaimne väärtus ning see on minu jaoks kõige olulisem.

Erakogu

Panete ilma vahendajata ise end paari. Kas selline abiellumine on ametlik ja seaduse silmas olete siiski abikaasad? Miks otsustasite nii teha?

Idee abielluda ilma vahendajata tuli meieni siis, kui lugesime Vladimir Megre raamatut Armastuse kombestik. Selles kirjeldati nii kaunilt põliskodu pulmapäeva. Kuidas armsamad panevad end kogu kutsutud külarahva ees paari, ilma vahendaja sekkumiseta. Ainult nemad, universum ja kogukond. See kuidagi väga kõnetas meid ja otsustasime sama teha. Pulmad võiksidki olla rohkem pruutpaari jaoks üles ehitavad, aga mitte alla kiskuvad, nagu tänapäeval kombeks. Pulmapäev peaks olema päev, mis aitaks tulevasele kooselule hoogu juurde anda, aga mitte päev, mille tagajärgi me pool oma elust likvideerime. Selle pärast ei ole meie pulmas bändi, kutseid, toitlustusfirmat, külaliste nimekirja, uhkeid lilleseadeid, limusiini jne. kuid samas on meil kõik need asjad sel päeval olemas, ainult et lahendatud meie moodi. Ilus oli lugeda kuidas terve kogukond aitas noorte elule kaasa, kui tänapäeval on nii tavaline, et noored võtavad abiellumiseks pangast laenu, et lõbustada peamiselt külalisi ning tulevikuks jääb neile suur võlakoorem kanda. Õige vanal ajal tehti pulmapäeval lausa talgutöid ja aidati ehitada maalapile hooneid. Riigi silmis ei saa me kunagi olema seaduslikud abikaasad, aga oma hinges ja südames oleme me teineteisega vägagi abielus. Kuna meie pidu ei ole tavapärane pulmapäev, siis selle tõttu meeldib meile nimetada seda hoopis armastuse pühitsemise päevaks.

Lisaks pole teie peol alkoholi ega loomset toitu ja palute külalistel endil toidupoolist kaasa tuua. Miks? Kas te ei karda, et seetõttu jätavad inimesed tulemata?

Me tunneme, et selline päev nagu pulmapäev on liiga eriline, et seda alkoholiga mürgitada. Sellisel päeval on kaine mõistus sobilikum ja lugupidavam kõikide suhtes.

Samuti ei paku me oma armastuse pühitsemise päeval liha ega loomseid saadusi. Liha on madala energiaga toit, surma energiat ei tahaks serveerida sellel imelisel päeval.

Küsite, et ehk selle pärast otsustavad paljud mitte meie pulma tulla. Sellest pole midagi, tulevadki need, keda selline kutse kõnetab. Olgu neid siis palju või vähe.

Teil on ka lilledega oma plaan, mis on tegelikult väga ilus. Räägi ka sellest pisut.

Lõikelillede asemel palume tuua istikuid, seemneid või toalilli, millest saame hiljem rajada oma armastuse aia. Lõikelilled närbuvad ju nii kiiresti ja vajuvad unustusse aga rajatud aed on suur silmailu ja väärtus koduhoovis. Aastate pärast jalutame käsikäes selles vägevas aias ja meenutame seda kaunist pulmapäeva ja armsaid külalisi. Õnnitluskaartide asemel on meil välja pandud külaliste raamat, kus igaüks saab midagi kirjutada ning jagada.

Lihtsuses peitub võlu. Tõeline armastus on kõige kaunim just oma puhtamail ja liigselt ehtimata kujul. Sügav tänutunne ja austus teineteise vastu, aitab suhtes õigetel asjadel fookust hoida.

Foto: Erakogu