Ülim nahaalsus — korraldada säästupulmad selleks, et reisiraha saada?
Pileti hind pulmakutsel
Mariti pikaajalise sõbranna Eve pulmakutse tuli kõigile ootamatult, sest uue mehega oldi koos alles napilt aasta, aga mis seal ikka, teise õnnest saab ju ainult rõõmu tunda. Veel suurem oli üllatus, kui pulmakutse all oli peenemas kirjas järgmine, et kingitus võiks mahtuda ümbrikusse ja võiks olla vähemalt kolmekohaline, et noorpaar õnnelikult mesinädalate saata. No tere talv, kust selline nahaalsus võetakse, loomulikult ei hakkaks keegi tänapäeval mikserit kinkima, aga summa võiks ikka igal ühe enda otsustada olla, vastavalt elatustasemele. Ei kujuta ette, kuidas 500 euri teeniv inimene ümbrikusse 100 euri paneks!
Teine prahmakas tuli poissmeeste ja tüdrukute õhtu poole pealt, nimelt tuli osavõtjate vähesuses tõttu poissmeeste õhtu tasuks 90 euri nägu ja tüdrukute oma 80 euri, mis tähendas, et me mehega peaksime maksma kokku 170 euri, mis on nagu üle mõistuse paljul. Kuna otsustasime ka loobuda, siis tõmmati poissmeeste ja tüdrukute õhtu kava koomale (ulmeline langevarjuhüpe asendati grilliõhtuga metsikus looduses) ja pääsesime kokku 20 euriga, mis on minu arust õiglane hind. Säästuviin ja suutäis salatit
Pulmapeo asukoha pealt oli ka kõvasti kokku hoitud, nimelt toimus see Lõuna-Eestis nende vanavanemate talus, koht oli muidugi väga ilus, aga Tallinna inimestena oli sinna muidugi päris pikk maa ja kütte peale läks taas korralik summa. Lisaks sokutati meie autosse veel nii öelda autota sugulasi, bensiini kompensatsiooni ei märganud keegi muidugi pakkuda.
Kogu pulmapidu oli algusest peale halvasti korraldatud, finantseerida üritati kogu üritust külaliste rahadega ja tunda andis see kohe ka pidulauas. Singirullid lõppesid 20 minutiga, ka salatist oli vajaka. Hiljem kuulsin, et keegi saadeti kusagile maakoha säästupoodi salatit juurde tooma. Alkoholivalik ei kannatanud ka mitte mingit kriitikat — kõige odavam, mis üldse olla sai, ainuke asi millest puudust ei tulnudki, oli odavama klassi valge viin ja ülesoolatud keedukartul.
Öömaja lageda taeva all
Inimesi oli umbes 50 ja ööbimiskohtasid jagus majas napilt kümnele. Kui nagu silgud põrandale, oleks visanud, siis vast 20 oleks mahtunud, kuid kutsel polnud midagi öeldud, et telk või midagi tuleks kaasa võtta. Pakuti välja, et lähedal asub võõrastemaja, kus pidi ka 30 euriga magatud saama — jälle lisakulutus. Otsustasime mehega öösel veel tagasi Tallinna sõita, mõru maitse suus, aga sõit läks kiiresti, sest arutada oli palju, meiega Tallinna poole tagasi tulnud abiellunute sugulased olid meiega ühel meelel selles osas.
Kus üldse tänapäeva inimesed võtavad arusaama, et külalised peavad pulmad kinni maksma? Eelkõige ollakse ikka tunnistajaks pulmas ja kingi vaatab igaüks ikka vastavalt rahakotile, eriti nahaalne on kutsele kirjutada oodatav summa, ebareaalne lihtsalt! Lisaks maksa hingehinda poissmeeste ja tüdrukute õhtu eest, kütuse eest, mis kulub sõitmisele teise Eesti otsa ja äärepealt oleks ööbimise eest ka veel pidanud maksnud. Kerge kalkulatsioon näitab, et kui me nüüd oleks pulmas osalemise eest nõuetekohaselt kõigi asjade eest maksnud, oleks see meil mehega läinud maksma ca 400 euri, mis on nagu minu arust üle mõistuse summa. Oleks siis selle raha eest saanud ka vastavat kvaliteeti! Koonerdatud oli absoluutselt kõigepealt, täielik säästupulm. Seda räägivad kõik pulmas käinud, kellega ma konsulteerinud antud teemal olen. Lihtsalt kurb, et nii tähtsast sündmusest jäi mõru mälestus.
