Mina olen juba 30 ja ikka vallaline. Minuealised sõbrannad ja sõbrad ikka abielluvad. Satun aastas vähemalt 2-3 pulma. Ja mulle need meeldivad. Ei põe ma selle pärast, et kaaslast pole. Lähen kohale, tantsin, võtan napsi ja osalen pulmamängudes. See on tavaline seltskonnaüritus. Ja mõelgem: söök ja jook on ju tasuta, paljudel pidudel seda ikka kohtab…

Too mees kurtis, et talle üritatakse ka naisi pähe määrida. Mind pani see muigama, mis memmepoeg ta on, et sellised asjad häirivad. Pulmas ongi huvitav uute inimestega tutvuda. See pole kohtingusaade, kust endale pikaajalist partnerit otsid. Meenub, et eelmisel suvel leidsin ühelt peolt isegi kuti (sõbranna vend), kellega veidi väljas käisime. Aga see oli lihtsalt fun! Ja mind ei häirinud sugugi, et sõbranna teda mulle tutvustas.

Pulmade pärast ei tasu nii palju põdeda. Need on lähedaste jaoks tähtsad sündmused ja loomulikult tasub kohale minna. Mina olen pulmapidudelt alati hea tundega lahkunud.

Vallalised, kes pulmi pelgavad, vaadake kas või filmi „Wedding Crashers“ ja võtke asja vabamalt.