Kimmelite 70 külalisega pulmapidu oli juba viimse detailini ära planeeritud: kuidas kolmeaastane toob sõrmused ja kõik muu pulmadega seotud. See, et pulmad tuleb edasi lükata, sai paarile selgeks maailmas toimuvat jälgides ja adudes, et ega ka Eesti sellest puudutamata jää. “See oli tegelikult Jan-Joonase sisetunne üks päev enne eriolukorra väljakuulutamist Eestis,” kinnitab Reili. “Mina olin sõitnud juba Haapsallu, pidime järgmisel päeval kohutuma pulmaisa ja -korraldajaga pulmapaigas, et viimaseid detaile paika panna. Jan-Joonas pidi hommikul järgi tulema ja õhtul jälgisime uudiseid, tundus, et kuidagi kahtlaseks kisub ja tema sisetunne ütles, et jätame ära, sest pärast on hullem, kui peame selle jätma ära üks päev enne pulmasid. Kõik on juba arvestanud ja siis oleks kindlasti rahaliselt rohkem kaotanud.”

Kuidas nad siis täna juba sama perekonnanime kannavad? Paar otsustas jätta ära vaid pulmapeo ja abielu sai planeeritud kuupäeval siiski sõlmitud. “Saime minna ainult kahekesi, ei saanud võtta kaasa oma lapsi, oma vanemaid ega fotograafi. Käisimegi vaid kahekesi,” meenutab Reili.

“Aga selles suhtes, et mis see eesmärk on? Eesmärk oli ikkagi naine võtta ja see sai tehtud,” suhtub Jan-Joonas olukorda positiivselt.

Kuna tegemist on väga erakordse olukorraga, tunnistab Reili, et rahalises mõttes tulid paljud teenusepakkujad neile vastu. “Keegi ei teadnud, et hakkab midagi sellist juhtuma. Oleme praegu pulma teadmata ajaks edasi lükanud, sest ma ei taha leppida kokku uut aega, pärast ei saa see eriolukord läbi ja ma ei taha teist korda veel oma pulma tühistada,” räägib ta. “Üks positiivne asi sellega, et see pulmapidu ära jäi, on see, et me ikkagi teeme kindlasti mingi aeg selle ära ja kui paljudel on võimalust oma unistuste mehega kaks korda abielluda?”