Võidab see, kellel on pulmadeks kõige rohkem. Asju?
Kui kihlasõrmuse sõrme libisemise momendil tundub, et nüüd on kõik olemas, mida õnneks veel tarvis oli, siis tegelikult te ei aimagi, et see pisike asi võib peagi teieni tuua veel nii mõndagi.

Millist kleiti sa tahad? Kas ikka loor ka tuleb? Või tiaara? Klaaskingad? Tõld? Pruutneitsid, neile on ju kleite vaja! Või on need hoopis lilleneiud, aga lillepeiud? Vaata, et peigmehe lips ja sokid ikka pulmavärvidega kokku sobiks. Kingad, üheski poes pole õigeid kingi! Tellin Hiinast igaks juhuks mitu erinevat paari. Kutsed, loomulikult tellida varuga ning lisaks endale mõned mälestuseks.

Kindlasti mitte unustada külalistele meeneid. Ja klaasikaunistusi. Tänukaarte. Toolikatteid on
samuti suuremat kogust vaja, kui alla saja hakkama saab, on hästi. Sõrmused, nende puhul piisab õnneks kahest. Pulmaküünal, seda hakkan kindlasti igal aastal põletama. Ametimärgid, mängude auhinnad, kingilaegas, pulmaviinad, pulmalipp, autolindid, pulmalaulik, külalisteraamat, soovide puu, monogrammid, lauakaunistused, lilleseaded, voogavad kangadekoorid, nimekaardid, pruudipärg, tordikuju, sõrmusepadi, sukapael, midagi vana ja midagi uut, midagi sinist ja midagi laenatut…

Enamuse eelnevalt nimetatute puhul ei väsi keegi muidugi ka kordamast, et just selle
peale tasub tavapärasest rohkem panustada, sest see on ju ometi midagi, mis jääb. Kuhu ometi?

Pulmamälestuste laekasse loomulikult, äärepealt oleksingi selle juba unustanud. Ilutulestik või taevalaternad — need on vist lõppematuna näiva nimekirja ainsad asjad, mille peo lõpuks õhku saab lasta, kabuum ja läinud! Aga muu jääb.

Siiski on see kõik nii romantiline. Ilus. Peigmehe kähisev “jah”, pruudi värisevad käed. Esimest korda — härra ja proua. Uhke tunne. Aus. Lähedaste õnneläikes silmad. Saab nalja. Inimesed on toredad, naeravad, kallistavad. Esimene valss. Pruutpaari armunud pilk. Tänusõnad. Palju õnne.

Väga palju õnne.

Aga asjad? Millised asjad? Armastus oli? On. Võidab see, kellel on kõige rohkem. Armastust
muidugi. See on see, mis peab jääma.