Seda on minuga juhtunud juba mitu korda. Saan kusagil klubis tuttavaks mingi tüübiga, kes pole küll välimuselt minu maitse, aga kellega tunnen tohutut keemiat. Asi läheb omasoodu ja tekib mingi suhtesarnane asi. Esialgu kohtume küll ainult pimeduse varjus, aga kui tekivad ka mingid tunded, siis hakkavad muidugi toimuma kohtingud ja kinoskäimised ja kogu see värk.

Muidugi ma teadsin ju algusest peale, et see mees ei hakanud mulle välimuse pärast meeldima, vaid just oma seksapiili pärast. Aga kas ei võiks siis nii olla, et kui keemia on suur, hakkab ka muu tema juures meeldima? Aga seda ei juhtu, pigem vastupidi! Istume näiteks enne seansi algust kinos ja ma vaatan silmanurgast, et appi, mis tondiga ma siin koos olen?

Ma ei saa aru, kas viga on minus? Olen hakanud mõtlema, et äkki valin ma meelega koledaid mehi, et neid oleks kergem maha jätta... et äkki ma kardan ennast siduda. Ah, ma ei saa ise ka endast aru enam!

Hmm, omapärane probleem tõesti. Naistekas ootab huviga kommentaare, kas keegi on veel midagi sarnast kogenud.