See on teema, mis tekitab meis tihti vastakaid tundeid. Tegelikult on tegevus mõnus ja nauditav ning mõned naised saavadki orgasme ainult eneserahuldamise teel, kuid teisest küljest kaasneb masturbeerimisega mitte nii meeldiv häbi- ja piinlikkustunne. Tegemist on
teemaga, millest reeglina avalikult ei räägita. “Masturbeerimist perekonnaõpetuse tundides ei käsitleta. See ei ole ka see, millest emad oma tütardega vestleksid,” ütleb seksuoloog Leandie Buys.

Häbi-häbi!?

Ka poiste ja meeste seas pole masturbeerimine mingi eriline auasi. Sajandeid on mitmed kultuurid ja religioonid tituleerinud seda häbiväärseks ja ebaterveks käitumiseks ning rõhutanud, et igasugune seksuaalne tegevus peaks toimuma ainult järglaste saamise eesmärgil.

1716. aastal avaldas Hollandi teoloog Balthazar Bekker teose “Onaania ehk kohutav enesehävituslik patt ja kõik selle hirmutavad tagajärjed. Spirituaalne ja füüsiline abi neile, kes on end juba kahjustanud selle põlastusväärse teo läbi”. Bekkeri sõnul oli masturbeerimise tagajärg oksendamine, vinnid näos, mälukaotus, halvatus, vihapursked, epilepsia, palavik ning lõpuks enesetapp.

Viktoriaanlikul ajastul leiutati aga erinevaid keerulisi riistapuid (ogadega peeniserõngad, erinevad sidumisseadmed), et takistada inimesi masturbeerimast, ära püüti isegi hoida erektsiooni tekkimist. Noortel tütarlastel soovitati vältida hobusega ratsutamist ning jalgrattasõitu, sest need tegevused võisid põhjustada erutust. 18.-19. sajandil tõmbasid
filosoofid, teadlased ning usuliidrid paralleele masturbeerimise ning hulluse vahel. Muide, ka termin “hüsteeria” tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendas emakat.

Loe Cosmo aprillinumbrist:
• Tõeline Nicki Minaj

• Palju värsket kevadmoodi

• 4 sõna, mis mehele alati mõjuvad

• Sinu unistuste amet

• 20 olukorda, kus võid käituda nagu teismeline

• Kas jääd beebi saamisega hiljaks?

• Kuidas elus edasi jõuda

• 12 võtet kevadväsimuse vältimiseks

• Extra: Terve & ilus

Bioloog Alfred Kinsley ning uurijad William Masters ja Virginia Johnson viisid 1950-60ndatel läbi palju uuringuid, mille tulemused näitasid, et inimesed küll masturbeerivad, ent tegemist on tabuteemaga. Isegi veel aastal 1994. kaotas üks tunnustatud USA kirurg oma töö, kuna julges väita, et eneserahuldamine on normaalne tegevus. Kõrge tervishoiuametnik Joycelyn Elders oli parajasti kõnelemas ÜROs toimunud Maailma AIDSi päeval, kui temalt küsiti, mida ta arvab onaneerimisest kui alternatiivist ohtlikule seksuaalkäitumisele. Elders vastas: “Ma usun, et masturbeerimine on osa inimese seksuaalsusest ning midagi, mida tuleks ehk isegi õpetada.” Selline tekitas nii palju poleemikat, et doktor kaotas oma töö.

Aga milles siis on probleem? “Ma arvan, et probleemseks teeb asja see, et masturbeerimisel puudub muu eesmärk kui orgasmi saamine,” ütleb Buys. Paljud naised ei tegele sellega just häbi- ja süütunde tõttu.

Kõik keerleb sinu ümber

Kuigi teatud sotsiaalsed väärtused ja normid mõistavad veel tänapäevalgi eneserahuldamist hukka, on inimesed aastatega muutunud palju vabameelsemaks, mis tähendab, et kohati võib tunduda, et meil on otsekui kohustus olla seksuaalsemad kui tegelikult tahaks. “Mõned naised n-ö tegelevad endaga ja tunnevad sellest rõõmu, aga on ka neid, kes seda ei naudi,” väidab Buys.

Kokkuvõttes ei ole masturbeerimine ei emotsionaalses, füüsilises ega hingelises plaanis ohtlik. Muidugi on ka sellel omad riskid, ent need ei ole kuidagi seotud keelatud tegevuse ega hüsteeriaga. Eks me kõik ole kuulnud lugusid kinni jäänud kokapudelitest ja banaanidest, mille eemaldamiseks oli vaja meditsiinilist abi. Või siis seksileludest, mida ei ole korralikult puhastatud ning mis tekitavad infektsioone. Kui aga sellised äärmuslikud näited kõrvale jätta, on enesega mängimine täiesti tervislik.

Tegelikult toob masturbeerimine endaga kaasa isegi füüsilisi hüvesid. Orgasm aitab langetada vererõhku ja vähendada stressi. Buys väidab, et ainult 30% naistest jõuab orgasmini vaginaalse seksi kaudu — kliitorit stimuleerimata. Ülejäänud 70% jaoks on masturbeerimine ainus viis tippu jõudmiseks.

“Näiteks anorgasmia (nähtus, et naine ei ole kunagi orgasmi saanud) peamine ravivahend on just enese tundmaõppimine ja masturbeerimine,” ütleb Disa seksuaaltervise kliiniku juhataja Elna McIntosh. “Sellise ravi mõte on aidata naisel tunnetada ja mõista oma keha ning kasvatada enesekindlust.”

Natuke keerleb ikka tema ümber ka

“Naistel, kes ei saavuta masturbeerides orgasmi, on väiksem võimalus jõuda selleni ka koos partneriga. Sellised naised tavaliselt teesklevad tippu jõudmist,” kinnitab Wasserman. Kui sul on partner olemas, võib masturbatsioon parandada teie seksuaalelu. “Ma soovitan paaridel loobuda salajasest eneserahuldamisest ning “mängida endaga” koos olles teineteise silme all,” ütleb McIntosh.

Naistest ja masturbeerimisest üldiselt

“Meil on põhjust uskuda, et mehed hakkasid kõndima kahel jalal, et vabastada oma käed masturbeerimiseks,” on öelnud näitlejanna Lily Tomlin. Popkultuuris on meeste eneserahuldamise kohta tehtud väga palju nalju ning tegemist on teemaga, millest räägitakse üsna avalikult. Kui meeste sellelaadseid küsimusi
lahatakse küllaltki kergelt, siis naiste masturbeerimise teema paneb punastama ja tekitab ebamugavust. Meeste peenised on välised organid, mis tähendab, et neid uurida on kõvasti lihtsam kui naise vagiinat, mis on keeruka ligipääsuga ning raskesti mõistetav. Aga see ei tohiks sind siiski hirmutada. “Naised peaksid olema oma keha, seksuaalsuse ja sensuaalsuse peremehed. Orgasm ja erutus ei tohiks olla vaid fantaasia, mis täitub üksnes siis, kui ukse taha ilmub prints valgel hobusel,” sõnab Buys.

“Seksuaalse käitumise dikteerimine on naistele kahjulik,” ütleb Wasserman. “See suurendab survet meestele, kes arvavad, et peavad olema supervõimetega armukesed. Tulemuseks on mudel, et võime naisi rahuldada on vaid meestel, kuigi tegelikult peaksid nii naised kui ka mehed olema oma seksuaalsuses vabad.”

10 sammu õndsuseni

1.Kindlusta enda privaatsus

Lukusta uks, lülita telefon välja ja veendu, et keegi sind ei segaks.

2.Tunne end mugavalt

Heida voodisse pikali või mine vanni, peaasi, et sul oleks hea. Vali meelepärane valgus.

3.Võta paljaks

Su keha on kaetud erogeensete piirkondadega. Mida rohkem sa neid stimuleerid, seda mõnusamalt end tunned.

4. Tunneta oma keha

“Oma genitaalpiirkonnaga tuttavaks saamine on kõige olulisem samm,” ütleb Elna McIntosh. “Me kõik oleme erinevad. Pole olemas valet viisi masturbeerida.”

5.Inspireeri ennast

Mis sind erutab? Kas mõni fantaasia? Erootiline romaan? Seksikas film? Kasuta oma inspiratsiooniallikat.

6.Hakka pihta

Puuduta end aeglaselt ja õrnalt. Jälgi, millised punktid su kehal tekitavad mõnusat kõditunnet, pöördu nende juurde korduvalt tagasi.

7.Niisuta end

Veepõhine libesti või määre teeb asja eriti mõnusaks.

8.Jõua eesmärgini

Kui oled valmis, hakka pihta. “Puuduta oma häbemepiirkonda ühe või kahe sõrmega. Keskendu kliitorile ja häbememokkadele,” soovitab McIntosh. “Proovi erinevaid puudutamisviise — kõdita, hõõru, näpista, silita ja mulju õrnalt. Kasuta kõiki sõrmi, peopesa ja isegi sõrmenukke.”

9.Ole loominguline

“Katseta erineva surve, kiiruse ja liikumisega. Kui tunned, et muutud tuimaks,
on keha arvatavasti juba harjunud parasjagu käigus oleva tehnikaga. Tee väike paus ja proovi siis midagi uut,” ütleb McIntosh.

10. Kasuta abimehi

“Naised peaksid enne seksilelude kasutuselevõttu proovima omaette masturbeerimist,” ütleb Wasserman. “Saa oma kehaga tuttavaks, kasuta selleks käsi või voolavat vett duši all olles. Alles siis, kui oled oma kehaga piisavalt lähedane, võta appi “mänguasjad”.”

Liiga palju (enese)armastust?

Sa võid masturbeerida kas või kümme korda päevas, ilma et sellest tekiks probleem.
Muretsema pead vaid siis, kui enesega mängimine hakkab negatiivselt mõjutama su teisi eluvaldkondi. “Eneserahuldamine on probleem, kui see sekkub sinu igapäevaellu. Näiteks, kui sa selle tõttu enam tavaseksi ei soovi või see pakub sulle küll rahuldust, ent tekitab suuri süümepiinu,” ütleb seksuoloog Marlene Wasserman. Kuigi nii üksi kui ka koos partneriga masturbeerimine võib vabalt olla ka terve suhte koostisosa, peaks tundma muret, kui inimene seksimise asemel regulaarselt vaid ennast rahuldab. Sellisel juhul tuleks koos arutada, mis tegelikult suhtes toimub.