“Olen 22aastane naine ja viimased kolm aastat oma elust olen ma olnud suhtes. Mul on suurepärane elukaaslane, kellega saan arutada kõike, mis iganes ka pähe ei tuleks. Ilmselgelt käib see ka intiimelu kohta. Suhte alguses esimesed pool aastat kasutasime kondoomi ja kordagi ei tulnud jutuks, et midagi peaks teistmoodi olema. Peale poolt aastat võttis elukaaslane ühe korra selle teema üles ja küsis, et kas ma ei ole mõelnud hakata kasutama beebipille või muid rasestumisvastaseid vahendeid, sest naistele on ju nii palju erinevaid valikuid?

Kuna ma mingis mõttes olin seda küsimust oodanud, teadsin ma täpselt, mida vastata. Me võtsimegi selleks terve õhtu, kus ma näitasin talle erinevaid teaduslikke artikleid ja ka foorumipostitusi, kus naised jagavad oma kogemust beebipillide teemal. Andsin elukaaslasele lugeda, millised kõrvalmõjud võivad tekkida, kui raske võib olla pärast rasesetuda, milliseid tujukõikumisi kõik erinevad hormonaalsed vahendid võivad kaasa tuua… Ta süvenes sellesse teemasse ja võttis asja väga tõsiselt. Peale mitmetunnist arutelu ütles ta, et ei küsi mult enam iialgi midagi nii rumalat ja oli väga tänulik, et ma olin valmis talle nii põhjalikult kõike selgitama. Ta kinnitas, et tema küsimus oli tulnud teadmatusest ja lihtsalt arvamusest, et kui beebipille igalpool nii positiivselt reklaamitakse, siis ei tohiks need ju naisele midagi hullu teha? Kuid lugedes kõiki neid artikleid ja postitusi, sai mees aru, et tagajärjed võivad olla kohutavad.

Eks ta ikka mainis mokaotsast, et ta teab, et ilma kondoomita seks on parem, kuid nõustus ka, et see ei ole põhjus, miks naine peaks oma keha mürgitama. Meil oli väga huvitav vestlus, mis lõppes sellega, et elukaaslane pakkus ise välja, et kunagi peale lastesaamist, kui tõesti ei ole isu enam kondoomiga seksida, teeb tema vasektoomia. Ma olin tõeliselt üllatunud. Muidugi ma teadsin juba pool aastat, et mul on väga normaalne mees, aga et nii normaalne, et peale selgitustööd saabki aru ja tahab ise naise huvid esikohale seada? Peale seda vestlust mõistsin, et seda meest peab hoidma.

Kuid ma olen avastanud, et kõik suhted pole üldse mitte sellised. Sõbrannadega naistejutte ajades ja mainides, et me kasutame kondoomi, olen saanud AINULT negatiivseid reaktsioone. Absoluutselt kõik minu sõbrannad on mulle kinnitanud, et mees võib ju seda öelda, aga kondoomiga seks olevat ikkagi mehe jaoks nii ebameeldiv, et varem või hiljem jätab ta mu maha. Või on nad silmi pööritanud ja teatanud, et ega ikka ükski normaalne naine oma mehele nii ei tee. Rohkem ma oma sõbrannadega sel teemal arutanud ei ole, kuid mul on siiralt kahju, et nad ei ole võtnud vaevaks enda eest seista.

Mind tõesti hämmastab, miks inimesed nii kergekäeliselt midagi endale sisse söövad või lasevad süstida, lihtsalt selleks, et mehe orgasm oleks mõnusam. Miks naised enda tervise peale ei mõtle? Kui ka naise argument on see, et kondoomiga on veidike ebamugavam kui ilma selleta, kas siis veelgi ebamugavam ei ole tulevikus võimalike tagajärgedega tegeleda?”