Kas tumedanahalise lapse emal pole lootustki Eestist meest leida?

Olen rase ja mu väga oodatud poeg sünnib juba paari kuu pärast. Jäin teadlikult rasedaks üheöösuhtest välisreisil (ei olnud Egiptus, see Eesti mehe õudusunenägu!) ja olen teadlikult otsustanud oma lapse üksinda üles kasvatada. Foorumeid ja Naisteka kommentaare lugedes paistab, et see ongi mu ainus võimalus, sest meeste viha välismaalasega seksinud naiste ja tumedanahaliste laste emade vastu on päris õudne.

Nagu juba ütlesin — mina kavatsen oma lapse ise üles kasvatada ega ürita teda kellelegi “pähe määrida” või mõnd meest “hoovi tõmmata”, et raha juurde saada. Olen piisavalt palju pettunud ja haiget saanud, et enam mitte üritada mõnda meest pikemaks ajaks “endale” saada. Minu laps on minu projekt.

Aga eelmisel nädalal Naistekast Egiptuse teemasid lugedes ja kommentaare vaadates hakkasin mõtlema nende naiste peale, kes on teistsuguses situatsioonis. No näiteks on nad olnud suhtes tumedanahalisega, võib-olla isegi abielus, sellest suhtest on sündinud laps, aga millegipärast on naine jäänud üksinda last kasvatama. Kui naine on veel noor ka, siis ta ikka loodab endale kaaslast leida, sest inimene juba on kord nii loodud, et üksi olla keegi ei taha. Kas neil polegi siis lootust?

Kommentaaridest jäi mulje, et Eesti mehele pole oluline, kas laps on sündinud suhtest, üheöösuhtest või abielust — mulatt on rämps igal juhul ja tema ema on rikutud kaup igal juhul. Ma ei viitsi praegu arutleda, miks selline arvamus või mis sellise mõtte taga on, aga tahaks Eesti meestelt küsida: kas tõesti pole teie hulgas suure südamega inimesi, kes oleks valmis teise nahavärviga lapse elus osalema?