Mina sind selle eest hukka ei mõista ning see on mõnes mõttes isegi loomulik, et sul on tahtmine eraellu natuke põnevust lisada. Kuid elus juhtub igatsugu ette ning paratamult võib suhe ükskord lõppeda. Ning kui just te ei saa viisakalt lahku minna, võivad külmas ning halastamatus suhtejärgses sõjas minna käiku ka kõige ekstreemsed vahendid: nimelt kättemaksuporno.

Mis on õigupoolest kättemaksuporno?

Kantseliitilikus keeles lahti seletades on kättemaksu pornograafia (inglise keelest revenge porn) erootilise või pornograafilise sisuga foto- või videomaterjali levitamine, mille jagamiseks pole üks osapooltest nõusoleku andnud.

Kuigi antud termin hakkas levima alles hiljuti, on see nähtus maailmas levinud juba mitmekümneid aastaid. Esimest korda tekkis skandaal 1980tel, mil pornoajakirjas Hustler tekkis lugeja postkasti rubriik, kuhu lugejad võisid saata erutava sisuga pilte oma erakogust, millest meeldivamad avaldati järgnevas numbris kogu maailma lugejaskonnale vaatamiseks. Mõne aja pärast aga selgus, et piltidel kujutatud näitsikud polnud andnud luba nende piltide saatmiseks ega levitamiseks.

21. sajandi esimesel kümnendil oli üsna tuntud ka selline sait nagu Isanyoneup.com, mis avaldas kasutajate poolt saadetud erootilise või pornograafilise sisuga pilte. Kui mõni piltidel kujutatut inimestest tahtis foto saidilt eemaldada, tuli tal selle eest veebilehe omanikule maksta. Saidi omanik Hunter Moore teenis sellisel viisil ametivõimude hinnangul 10 tuhat USA dollarit kuus. Kuid asi polnud halb ainult raha väljapressimise tõttu, vaid ka seepärast, et saidi külastajate meelitegevuseks oli pildil kujutatud inimeste mõnitamine ning ahistamine nii internetis kui ka päriselus.

Tänaseks päevaks sait kinni pandud, Moore arreteeritud ning ootab kohtuprotsessi, kuid veebisaidid ning taolised väljapressijad pole veel kuhugi kadunud.

Kes seda teevad ja miks seda tehakse?

Kättemaksu porno levitamise põhjuseid on mitmeid. Kõik oleneb levitajast ning tema eesmärgist.

Siivutuid pilte võivad levitada kibestunud või armukadedad partnerid, kes tahavad kaaslast manipuleerida või lahku minnes “ust pauguga kinni panna”.

Kompromiteerivaid pilte võivad jahtida häkkerid, kes murravad sinu arvutisse või e-teenuste kontodesse sisse, lülitavad võrgu kaudu sisse veebikaamera ning müüvad kogutud materjali kolmandale osapoolele edasi või kasutavad pilte ja videosid raha väljapressimisel. 

Kui mõni pikanäpumees paneb sult telefoni pihta ning hakkab selles sobrama, võib ta ühel hetkel sattuda materjali otsa, mida võiks pulli pärast sõpradega jagada või kasutada seda raha välja pressimiseks.

Mõned eriti julmad petised võivad sinuga mõnes jututoas tutvuda, paluda sinul saata endast mõnda erootilise sisuga pilti ning seejärel hakkab ta sinuga igal võimalikul viisil manipuleerima. Petis võib nõuda sinult ähvardustega veelgi kompromiteerivat materjali saatma ning kui ta on sinult piisavalt materjali saanud, asub ta nõudma kas raha või  seksi.
Põhjuseid kättemaksu porno levitamiseks on mitmeid, kuid kurjategijate peamiseks eesmärgiks on ohvrile (kelleks on üldjuhul õrnema soo esindaja) igal võimalikul viisil haiget teha.

Mida see kaasa toob?

Tihtipeale toob kättemaksuporno just seda, mida kibestunud eks-partner oma endisele armastatule soovib: elu täieliku hävingut. Kui pildid jõuavad veebi, ootab ohvrit ees “põnev” elu, mis on täis jälitamist, ahistamist, ähvardusi, tagaajamisi, rünnakuid ning muud ühele märulifilmile omast.

Kuid lisaks otsesele ohule elule ning tervisele on ohus ka ohvri üldine heaolu. Tööandja pole eriti huvitatud hoidma või palkama töötajat, kelle alasti pildid ringlevad internetis. Eraelus võib inimest õnn pikaks ajaks hüljata, kuna naisterahvas, keda on alasti või suguaktis näinud kogu maailm, ei ole just iga mehe unistuste kaaslane. Kõik see mõjub inimese psüühikale pehmelt öeldes halvasti ning kokkuvõtes võib kättemaksu porno viia inimese enesetapuni.

Kuidas ennast kaitsta?

Ma ei tahaks olla see vanamoodne moraalilugeja, kes iniseb, et kui sa selliseid pilte ei tee, pole ka ohtu. Ma saan aru, et armunud inimene ei suuda ega tahagi ratsionaalselt mõelda ning taolise sisuga pildid tekivad justkui iseenesest. Kuid minu soovituseks on mitte teha neid pilte selle nimel, et lagunevat suhet koos hoida. See on vale vahend. Mina pole psühholoog ega oska anda soovitusi, kuidas suhet päästa. Küll aga oskan ma jagada nõuandeid, kuidas tehniliste vahenditega vähendada riske sellise rünnaku ohvriks langemist.

Üks vahenditest üksteisele ohutult siivutu sisuga sõnumite saatmiseks on rakendused Privatext ning TextSecure. Need äppid saadavad sõnumeid krüpteeritud kujul ning erinevalt alternatiividest ei saa  sõnumeid lugeda väljaspool neid rakendusi. Seega on nende vahendusel saadetud materjali jagamine keeruline, kuid mitte võimatu. 

Parimaks viisiks konfedentsiaalsete piltide ning failide jagamiseks on failijagamisteenus DSTRUX, mis kustutab failid automaatselt teatud ajaperioodi möödudes. Pilvehoidla põimib ka igasse ülelaetud faili oma koodi, mis ei lase materjali arvutisse salvestada ega jagada ning annab isegi failide üleslaadijale teada, kui keegi üritab saadetust ekraanitõmmist teha. See on vast üks kõige turvalisem failide jagamisviis, kuid ka see pole 100% turvaline, kuna kaitsemehhanismidest võib mööda hiilida lihtsa kaameraga ekraanist pilti tehes.

Sellises küsimuses nagu kättemaksuporno ja sellega kaasnevad probleemid ei aita mingisugune äpp, programm ega elektrooniline vahend. Ainukeseks viisiks seda vältida on üksteisest hoolida nii suhtes olles kui ka siis, kui see on juba läbi. Üksteisest ning endast hoolivad inimesed ei teeks midagi nii ebamoraalset, et kasutavad ründamiseks vahendit, mis oli kunagi nende armastuse tõestuseks.