Kõik HPVst ehk inimese papilloomviirusest, mis Michael Douglasele kõrivähi tekitas

 (11)
Kõik HPVst ehk inimese papilloomviirusest, mis Michael Douglasele kõrivähi tekitas
Reuters/Scanpix

Michael Douglas teatas intervjuus The Guardianile, et tema kõrivähhi põhjuseks oli oraalseks. Mees paljastas, et tema kõrivähi põhjustas papilloomviirus, mille ta sai cunnilingust ehk naisterahvale oraalseksi tehes. Loe siit, mida HPV endast kujutab ja kas tõesti on võimalik oraalseksi tehes kõrivähki haigestuda!

Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)?

Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi. HPV teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita.

Ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Mõned viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Paljud HPV tüübid tekitavad kõrvalekaldeid Pap-testi tulemustes.

Inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpe on seostatud lisaks emakakaelavähi põhjustamisele veel tupe, häbeme ja päraku vähieelsete seisundite ja kasvajate tekkega.

Seotud lood:

Kes nakatub suguelundite HPVga?

Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Viirusega on võimalik nakatuda ka suguühtes olemata. Kuna paljudel viirusega nakatunud inimestel võivad häired või haigusnähud puududa, kannavad nad viirust edasi ise seda teadmata.

HPV on väga nakkav, nii et viirusega on võimalik nakatuda ka ühekordsel kokkupuutel. Hinnangute kohaselt nakatuvad paljud inimesed HPVga esimese kahe kuni kolme aasta jooksul pärast aktiivse suguelu alustamist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ilmnevad kahel kolmandikul nendest, kes on nakatunud partneriga seksuaalvahekorras olnud, HPV-nakkuse nähud kolme kuu jooksul.

Kuidas ma saan vähendada suguelundite HPVga nakatumise ohtu?

Et vältida suguelundite HPV värsket nakkust, hoiduge seksuaalkontaktidest, mis hõlmavad suguühet, või vähendage seksuaalpartnerite arvu. Kondoomi kasutamine võib vähendada HPVga nakatumise ohtu. Kuna kondoom ei kata kogu suguelundite piirkonda, ei hoia see nakatumist täielikult ära.

Milliseid haigusi HPV  põhjustab?

Tupevähki esineb harva. Ameerika Vähiliidu (American Cancer Society, ACS) hinnangul diagnoositakse Ameerika Ühendriikides 2005. aasta lõpuks 2140 uut tupevähi juhtu ja 810 naist on nimetatud ajaks sellesse haigusesse surnud. Tupevähi tekkimine võtab mitmeid aastaid.

Häbemevähk on häbemes (naissuguelundite välimine osa, mis ümbritseb tupeava) tekkinud kasvaja. ACS hinnangul diagnoositakse Ameerika Ühendriikides 2005. aasta lõpuks ligikaudu 3870 uut häbemevähi juhtu ja umbes 870 naist on nimetatud ajaks sellesse haigusesse surnud.

Pärakuvähk tekib pärakus. Pärak asub osaliselt keha sees ja osaliselt väljaspool, pärakuvähk võib alguse saada mõlemast osast. Pärakuvähki esineb nii naistel kui meestel, kuid on üsna haruldane. Maailma Terviseorganisatsiooni 1999. aasta hinnangul on ligikaudu 85 % 44 000 pärakuvähi juhtumist üle maailma põhjustatud HPV poolt.

Veel üks HPV teatud tüüpide poolt põhjustatud, kuigi üliharva esinev haigus on korduv hingamisteede papillomatoos (ingl. k. recurrent respiratory papillomatosis, RRP). RRP tekib tavaliselt vastsündinul, kelle ema on nakatunud sellise HPV tüübiga, mis põhjustab enamasti kondüloome. Viirus kandub emalt lapsele loomuliku sünnituse käigus (st tupe kaudu sünnitades). Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuste (Centers for Disease and Prevention, CDC) uuringu kohaselt on haiguse esinemissagedus siiski väga madal, ja enamus nakatunud emade lapsi ei haigestu RRPsse.

Lisaks võivad mõned HPV tüübid põhjustada ka suu- ja kõrivähki.

Loe lisaks: HPV.ee