Kõik naised teevad seda

Seksuoloogidele meeldib mehe ja naise armusuhet illustreerida Rudyard Kiplingi aforismiga: „Ida on Ida, Lääs on Lääs ning nad ei kohtu kunagi.” Sest me mitte ainult ei mõtle ega käitu erinevalt, vaid ka armastame erinevalt.

Juba sadakond aastat tagasi nimetas Sigmund Freud naise tundlikkust „tundmatuks kontinendiks”. Ka täna, vaatamata sellele, et teadlased on saanud võimaluse uurida õrnema soo seksuaalsust kõige täpsemate meetoditega, jääb neil siiski üle vaid laiutada käsi ja tsiteerida psühhoanalüüsi isa…

Miks naise tundlikkus on nii habras?

Vahel piisab tühistest olmemuredest, et naisel, kogu tema empaatiavõime ja armastuse juures, kaob füüsilise läheduse ja seksisoov sootuks. Millega seletada seda, et naise füsioloogia on tihedalt tunnetega seotud? Ning lõpuks, miks naised, kellele loodus on andnud oskuse saavutada lähedusest palju rohkem rahuldust kui mehed, kannatavad sagedamini seksuaalse rahuldamatuse käes?

Meestel on erogeenseid tsoone minimaalselt. Nende erutus suureneb lahtiriietunud partneri vaatamisest, tema puudutamisest. Naise erogeensed alad on laiali puistatud üle kogu tema keha. Isegi suudlus kaelale võib tekitada orgasmi. Naise tundlikkust kinnitavad ka teised faktorid. Näiteks on orgasmi ajal füsioloogilised ja biokeemilised muutused naise organismis hulga tuntavamad kui meestel: lihaste spasmid on tugevamad, kopsude ventilatsioon intensiivsem.

Viimaste aastate uuringud, mis puudutavad naiste seksuaalsust, näitavad üpris sensatsioonilist tulemust — kõrget rahuldamatuse taset. Uuringute käigus, kus küsitleti kümmet tuhandet naist, selgus, et neljal viiendikul neist jääb voodirõõmudest vajaka. Seejuures 93% meestest, kes samale küsimusele vastasid, teatasid rõõmsalt, et nemad on rohkem kui rahul.

Analüüsi!

Oma intiimeluga rahulolematuid naisi võib jagada kahte gruppi.

Esimeses (umbes 25% naistest) on need, kes, nautinud eelmängu, panevad ette ükskõiksuse maski, kui asi jõuab seksini. Ja ka mitte kõige parem ning oskuslikum partner ei suuda seda muuta.

Teise gruppi (umbes 50%) jäävad need naised, kes selliste heade partneritega uhkustada ei saa. Fakt on, et kõik naised on võimelised rahuldust saama, kuid sellesse gruppi kuuluvate naiste suhted pole just kõige harmoonilisemad või ei rõõmustata neid piisavalt sageli.

Kokkuvõttes võib seega öelda, et rahuldamata on peaaegu kolmveerand naisi.

Nüüd aga lähemalt n-ö esimesest grupist. Tänapäeval arvab üha rohkem spetsialiste, et antud probleemi puhul ei ole tegemist hormonaalsete häiretega, nagu enne arvati. Rahulolu valmistavate hormoonide taseme järgi ei jää need naised mingil moel maha nendest õnnelikest, kellel on seksiga kõik korras. Kuid paraku on nende hädad seotud alateadliku häbitundega… oma seksitahtmise pärast.

Nende naiste tausta uurides selgus, et naised said puberteedieas karistada masturbeerimise või erootiliste mängude pärast. Olgu öeldud, et sellised mängud on tegelikult tüüpilised kõikidele lastele. Seega juurdus tütarlaste teadvusse häbi- ja süütunne. Hiljem keelduvad sellised naised seksist hoopiski, kasvades üles veendumusega, et suguorganite puudutamine on häbiväärne ning ehk isegi ohtlik — selle eest võib karistada saada.

Palju kurvem on aga see, et suur osa naistest ei saa rahuldust mehe tõttu.

Esimeseks põhjuseks on erinevus bioloogiliste rütmide vahel. Oma õitsengu ajal — 29-35-aastaselt — leiab naine kõige sagedamini partneri, kelle tundlikkuse kõrgaeg on juba möödas.

Teiseks seksipuuduse põhjuseks on olmeprobleemid, millega paar peab toime tulema. Nägelused, mis on abielus vältimatud, pärsivad tundlikkust. Kuna naiste psühho-emotsionaalne konstitutsioon on niigi habras, siis nendele mõjub see palju tugevamalt.

Kolmaski põhjus on olemas: tuleb välja, et mees talub oma elu erinevaid etappe erinevalt. Alguses ajab suur kirg ta peaaegu hulluks — partner on tema jaoks kergemeelse, võrgutava naise sümbol. Tasapisi aga läheb kirg üle õrnuseks ning siis vaatab mees oma naist kui madonnat — sõpra, mitte aga kui armukest. Selline tunnete kahestumine on märgatav, kui partnerid on kaua stabiilselt koos elanud.

Mida teha?

Loomulikult pole siin olemas tavapäraseid retsepte.

Need, kelle jaoks füüsiline akt kui niisugune ei valmista mingitki rõõmu, vahel aga näib lausa kohustusliku sundusena, püüavad sageli psühhoanalüüsi abiks võtta. Sealt võib leida lapsepõlvest saadud psühhotraumasid, mille tõttu võib naise jaoks olla seksi ja väärituse vahel võrdusmärk.

Kasuks tuleb ka suguelundite tundlikkuse parandamine. Sel juhul peab jagu saama oma häbelikkusest ning … külastama sekspoodi. Abiks võiks olla teadmine, et vibraatorid kuuluvad juba ammu Euroopa naiste öökappi.

Ka loomu poolest vägagi seksuaalsed naised, kes oma kogemuste põhjal teavad, mida tähendab orgasmide paljusus, hoiavad oma tundlikkust just vibraatori abil kõrgel. Muide, seksuoloogid kinnitavad, et erootilinegi sfäär vajab trenni. Pealegi soikub naiselik tundlikkus üsna kergesti. Siis, kui intiimelus saabub pikk vaheaeg.

Kuid vibraatorid parandavad tupe tundlikkust. Just need annavad sageli naisele võimaluse saavutada oma partneriga orgasmi. Samas ei tohi ära unustada, et vibraator pole mingil juhul suhete asendaja ning tõrked seksis pole ka lahkumineku põhjuseks. Järgnevateski suhetes kujuneb kõik täpselt samasuguseks. Väljapääs on üks — leida endas üles see liiderdaja ja saata madonna pagendusse. Siin tulevad appi niinimetatud seksimängud.

Erootilisi mänge valides on hea teada, et paljusid naisi erutab absoluutse allumise fantaasia ning sekspartneri sümboolse võimu tunnetamine. Ning kui teada ka seda, et enamikul meestest on lemmikfantaasiaks naise allumine, siis just nende kahe fantaasia kokkulangevust tulebki otsida ning ära kasutada.

Käerauad voodis on sümbol, kuid mitte mingil juhul allutamise element. Samas on paljud naised esimest korda jõudnud orgasmini just siis, kui on olnud aheldatud.

Loomulikult pole see variant ainuvõimalik. On naisi, kes ihkavad intiimsuhetes domineerida.

Jah, me oleme tõepoolest erinevad. Sellisteks on meid kord juba loodud ning selles peitub teineteise tundmise rõõm. Kuid erinevalt Läänest ja Idast, mis kunagi kokku ei saa, nagu väidab Kipling, oleme meie määratud kokku saama. Kui õnnelik aga see kohtumine saab olema, sõltub meist endist.

Allikas: Mimi