Meestele: on päris palju asju, mida me üheöösuhete puhul siiski näha ei taha!
Jah, see suvi läheb ajalukku faktiga, et mul oli elu kõige kohutavam üheöösuhe. Mitte et mul kogemusi selles vallas just üleliia palju oleks, aga mõned juhtumid ikka kokku loen. Pealegi, vahel on ka naistel vaja kellegagi lihtsalt füüsiliselt koos olla, ilma et tahaks mingisugusele suhtele ja kohustustele mõelda. Pärast viimast kogemust hakkasin ma aga mõtlema, et suhtes olles mees ikkagi pingutab asjade nimel vähemalt teeskleb pingutamist. Üheöösuhete puhul ei viitsi mõned aga isegi seda.
Kohtusin selle mehega ühiste tuttavate kaudu korteripeol. Tavaliselt ma muidugi meestega nende koju kaasa ei lähe, vaid kutsun nad enda juurde. Kuna minult palju varastada ei ole, siis hindan enda kodu turvalisemaks kui mõnda võõrasse kohta minekut. Pluss, ma ei pea hommikul taksot võtma, saan duši alla minnes enda asju kasutada ja nii edasi.
Kuna me kohtusime mu tulevase õuduspartneriga peol, mis oli ainult mõne minuti kaugusel tema elukohast, siis otsustasime sinna jalutada. Nii kui uksest sisse saime, tervitasid meid hunnik musti sokke põrandal ja pesurest, kus kuivasid tema bokserid. Kusjuures, kuigi mulle bokserid meeste jalas meeldivad, siis millegipärast tundsin tugevat vastumeelsust neid nutsus kuivamas näha. Lisaks veel vedelevad sokid. Õnneks tal oli siiski ka magamistuba, kuid ega see ka asja palju paremaks teinud. Sest niipea kui me uksest sisse saime, tervitas meid järgmine laar sokke! Ma ei saa aru, kas inimene pidas seal mingisugust sokikasvandust või oli lihtsalt plahvatanud sokipomm, aga liiga sokirohke tundus see kõik. Teda see muidugi absoluutselt ei häirinud. Kärme liigutusega lükkas ta need põrandale ja tõmbas mind enda kaissu. Raputasin mõttes kõik sokid peast ja nautisin olukorda.
Mõne aja pärast hakkas ta padja all kobama. Ootasin ja ootasin, et millal ta lõpuks oma kondoomi kätte saab, aga lõpuks ta lõpetas ja ütles: „Mul on vist kaitsevahendid otsas, ma ei leia enam siit. Ega sul kaasas ei ole?” Ohkasin. Pidin läbi kogu selle sokidžungli tagasi koridori orienteeruma, et võtta esikusse kotti jäänud kondoomid. Poolalasti muidugi.
Kui tagasi jõudsin, siis läks muidugi tükk aega, et vanasse staadiumisse tagasi saada. Seks ise oli keskmine. Nagu ikka parteritega, keda ei tunne. Ülearu imelikke asju ei tehta, väga ei räägita ja ei häälitseta, lihtne ja tavaline. Kui kõik läbi oli, siis ta palus, et ma jääksin ööseks ja kuna ma ei viitsinud ka keset ööd takso tellimise peale mõtlema hakata, siis jäin. Kartes muidugi, et see sokiinvasioon teeb minuga öö jooksul midagi koledat.
Vastu hommikut ärkasin selle peale, et tundsin meesterahva käsi enda järgi kobamas. „Meil oli ju päris hea, võiks korrata,” sosistas mu partner ja ega mul midagi selle vastu ei olnudki. Paar sekundit hiljem ma ei saanud aga üldse aru, mis minuga toimus. Ta suudles mind nii hoogsalt ja segaselt, et mul oli tunne nagu veetaks üle mu näo mingit märga lappi. Just siis, kui ma mõtlesin, et palun natuke vaiksemalt võtta, ta juba vähkres mul otsas. Püüdsin päästa, mis päästa annab ning teda kuidagi suunata või juhtida. Aga siis hakkas ta oigama nagu segane, et nii hea ja ärgu ma lõpetagu. See kõik kestis mõne minuti. Siis hakkas ta päris röökima ja vastu voodi peatsit taguma. Paar minutit nii ja siis vajus ta mulle peale. Tänades jumalat või midagi.
Mina lesisin lihtsalt ja ei osanud midagi teha. Lõpuks ütlesin, et mul on aeg vist nüüd koju minna. Mees oli täiesti ehmunud: „Pärast SELLIST seksi? Oota, sööme hommikust.” Luiskasin midagi kokku, et mul on lõunaks vaja teises linnas olla ja panin kärmelt riidesse. Läbi elutoa minnes, avastasin, et ühes nurgas liigutas keegi. Ma kas ei olnud pimedas märganud, et korteris oli veel keegi, või tuli ta öösel, aga meie kõrvaltoas oli veel üks noormees. Kes vist oli maganud, aga ilmselgelt ajas see lärm ta üles ning kui ma elutuppa astusin, siis jõllitas ta mind suurte silmadega. LOOMULIKULT oli ka tema sealt korteripeolt pärit ja LOOMULIKULT on meil ühiseid tuttavaid.
Siis ilmus toast välja mu partner, et mind ukseni saata. Uksel ta vabandas ja ütles, et unustas sõbra sootuks. Tegin, et sealt aga minema sain. Ma siiamaani mõtlen, kas ta tõesti tegi seda hommikust showd selleks, et oma sõbrale kirka seksieluga muljet avaldada? Või kuidas saab üks inimene unustada, et keegi teine veel magab samas korteris? Mitte et mul vallalisena piinlik oleks, et ma seksin, aga ma tõesti ei ole huvitatud sellest, et keegi kõrvaltoas viibija iga heli pealt kuuleks.
Õnneks ma ei andnud oma telefoninumbrit. Kuigi umbes tund pärast sündmusi olid nad mõlemad ennast mu Facebooki sõbraks lisanud. Milleks? Nad ei ole mu sõbrad, eriti see teine. Eirasin mõlema kutset.
Aga selle teadmiseni jõudsin küll, et ühegi mehe juurde ma enam kaasa ei lähe. Esiteks meeldib mulle külalisena see, kui kodu on enam-vähem korras. Seda ei ole palju tahetud. Ja teiseks, nagu enamik naisi, eelistan ka mina privaatsust. Eriti veel, et see seks oli pehmelt öeldes imelik. Järgmine kord ütlen kasvõi poole pealt, et aitab. Seda vähkremist näen ma siiani vahel õudusega unes.
