Naised ja nende libiido: kas jutt, et naised tahavad vähem kui mehed on väljamõeldis?

 (31)
Naised ja nende libiido: kas jutt, et naised tahavad vähem kui mehed on väljamõeldis?
Panthermedia, Scanpix

Katkend Dr Sue Johnsoni raamatust “Armastuse tähendus” AS Ajakirjade Kirjastuselt.

Uus armastusteadus ja kiindumusteooria käivitavad suuremat sorti revisjoni ka vaadetes naiste ja meeste seksuaalsuse kohta. Tänapäeval on seksuaalsuse tohutu probleem libiido puudus. Umbes 30% naistest ütlevad, et neil pole peaaegu üldse või mitte mingisugust soovi seksida, isegi pühendunud, armastava partneriga. See-eest aga vaid 15% meestest tunnistab oma vähest seksihuvi. Uuringutest selgub, et me pole aru saanud naiste iha olemusest ega sellest, kui suurel määral erineb naiste seksuaalsus meeste omast.

Meeste puhul seostub libiido puudumine peaaegu alati haigusseisundiga, nagu näiteks südamehaigus või diabeet. Kuid enamike naiste puhul ei ilmne ühtegi füüsilist seletust. Tõepoolest, uuringutest selgub, et naised ilmutavad küll füüsilise erutuvuse märke — nende genitaalid ja vaginaalsed koed paisuvad sinna tulvanud verest ja looduslikust libestist –, ent taoline erutus ei tõuse teadvuse pinnale ega anna endast tunda ihana. Kuna selles vallas on jagatud vähe seletusi, on see tekitanud paljudes naistes piinlikkus- ja häbitunnet („Mul on peas midagi viltu“) ja meestes segadust ning masendust („Ma ei tea, kuidas aidata“; „Mida ma peaksin seksi nimel tegema?“).

28aastane Laura ja 30aastane Andy on äsja abiellunud ja elavad New Yorgis. Kuigi Andy on agar voodisse hüppama ja Lauraga armatsema, suudab Laura leida vaevaga endas entusiasmi, et kas või kord kuus vahekorras olla. Mõlemad on olnud õnnetud ja nüüd on nad hakanud tülitsema. „Ma käisin arsti juures ja ta ütles mulle, et mul on seksuaalne probleem,“ räägib Laura mulle. „Arst ütles, et äsja abiellunud naise puhul pole see normaalne. Ma peaksin tundma samasugust kuuma spontaanset iha nagu Andy, kui ma teda armastan. Mida rohkem piinlikkust ja ärevust ma selles osas tunnen, seda vähem soovin sel teemal Andyga rääkida. Ta teab, et teismelisena oli mul paar halba seksuaalset kogemust, aga ta ütleb, et ma peaksin sellest nüüdseks olema üle saanud ja et mul on midagi viga. Mida enam ma nüüd seksi väldin, seda nõudlikumaks ta muutub ja seda lühemaks kujuneb meie armatsemine.“

Seotud lood:

Mis siin toimub? Oleme aastaid kasutanud seksuaalse funktsiooni ja düsfunktsiooni seletamiseks üht lihtsat mudelit: seksuaalsus on genitaalselt fokusseeritud ja liigub lineaarselt ihast erutuse, orgasmi ja rahulduseni. See mudel peab paika meeste puhul, kelle erutus on paljuski füüsiline kogemus, mille käivitavad visuaalsed vihjed. Mees näeb lühikeses liibuvas seelikus kõrgetel kontsadel naist ja mehe peenisesse tulvab veri, mees tunneb erektsiooni ja mõtleb endamisi: „Olen erutunud, tahan seksida.“ Ent naiste puhul on nüüd taoline mudel osutunud täiesti valeks. Naiste jaoks on seks keerulisem füüsiline ja emotsionaalne kogemus. Ja nagu uuemad uuringud on näidanud, üks seni tunnustuseta jäänud eeldus iha tundmiseks on turvatunne.
Omri Gillath koos oma kolleegi Melanie Canterberryga viisid läbi põneva eksperimendi, mis teeb n-ö puust ja punaseks, kuidas kõik toimub. Teadlased tegid ajuskaneeringu 20 nais- ja 19 meestundengile, kel paluti vaadata abstraktseid pilte ning hinnata piltide meeldivust. Tudengitele öeldi veel, et neile võidakse näidata ka seksika sisuga pilte, mis mõjutavad kas nende alateadvust või teadvust (see tähendab, et tudeng teadvustab endale pildi sisu). Seksikate piltide — vastassoo alasti esindaja — puhul aktiveerusid nii mees- kui naistudengite ajud. Mõned väiksed erinevused olid meeste ja naiste vahel alateadvuses, neis ajupiirkondades, mis kõige enam aktiveerusid, kuid kõige huvitavam leid oli see, et ainult naistel lõid nii alateadvuse kui teadvuse tasandil ajus helendama prefrontaalne korteks ja teised piirkonnad, mis annavad hinnanguid ja teevad otsuseid.

„Naiste aju reageeris seksuaalsetele vihjetele selgelt teist moodi –kontrollipiirkonnad ajus lülitusid seksuaalsele vihjele reageerides alati sisse,“ ütleb Gillath. „Näib, et naistele on loomuomane kalduvus panna paari turvalisus ja iha. Naiste meel tegeleb turvalisusega, mis on arusaadav — seks on nende jaoks lihtsalt riskantsem.“ Seks paneb naised väga haavatavasse seisu: naised on meestest väiksemad ja nõrgemad, sageli alasti ja selili. Nad peavad ületama loomuliku hirmu, mille selline abitu asend tekitab. Naised justkui küsiksid endilt: „Kui turvaline on mul selle inimesega olla? Kas ma saan teda usaldada?“
Naisi võib vallata ka kaasasündinud hirm rasestuda ning sellegi tõttu võivad nad olla rohkem valvel. „Naised investeerivad potentsiaalsesse järelkasvu bioloogiliselt rohkem kui mehed,“ märgib Gillath. Ta oletab, et üks põhjus, miks naistel on meestega võrreldes ajus rohkem oksütotsiini retseptoreid, on see, et nemad vajavad stressi vähendavaid keemilisi aineid rohkem. „Naised võivad neid keemilisi aineid rohkesti vajada selleks, et hirmu välja lülitada, olla võimelised erutuma ja seksima.“

Meestega võrreldes sõltub naiste seksuaalsus hoopis rohkem suhte kvaliteedist kui aistingute intensiivsusest. „Loomulikult on see seotud kiindumuse ja kaitsvat taevast pakkuva suhtega,“ ütleb Gillath. „Ja see aitab meil mõista, miks naised, isegi pärast beebipilli ja feministlikku liikumist, kipuvad seksis olema ikka väravavalvurid ning mehed algatajad.“

Psühhiaater Rosemary Basson Briti Columbia ülikoolist on pannud paika naiste uue seksuaalsuse mudeli, asendades sellega vana, lineaarse ja genitaalse mudeli. Uus mudel on tagasiside tsükkel ja sisaldab selliseid tegureid, nagu rahulolu suhtega, emotsionaalne intiimsus ja varasem seksuaalne aktiivsus. Kõik need tegurid mõjutavad seksuaalset reaktsiooni. „Seksuaalsete kogemuste alguses tunnevad naised sageli seksuaalset neutraalsust,“ märgib Basson, „ning jõuavad iha ja erutuseni tänu partnerilt saadud seksuaalsetele vihjetele. Naiste seksuaalsus on sageli pigem reageeriv kui mõjutav. See on reaktsioon partneri seksuaalsele huvile.“

Uutele ravivõtetele avab ukse mõistmine, et naiste erutuse ja seksuaalsuse puhul on fundamentaalsed turvalisse kiindumusse puutuvad märgid. Varasemad teraapiad on siinkohal ebaõnnestunud. Näiteks Viagra ei toimi eriti naiste puhul tõenäoliselt sellepärast, et hoogustab genitaalset verevarustust, ent ei tekita tegelikult iha. Madala libiidoga naised vajavad eriti sensuaalsemat, õrritavamat eelmängu, mis kindlustaks nende turvatunnet ning viiks sealt iha ja erutuse teadvustamiseni.

Meeste jaoks tähendab see, et neil tuleb põhjalikult üle vaadata oma vaated naiste seksuaalsusele ja kohandada vastavalt sellele oma sõnalisi ja füüsilisi lähenemisi — teha naistele selgeks, et nad ihaldavad konkreetset inimest, mitte ainult orgasmi. See rahustab naisi. Cary räägib mulle teraapiaseansil: „Ma ei saa sellest üle. Olen lugenud igasuguseid seksuaalse tehnika õpetusi. Kõik puha aja raiskamine. Naisele meeldib, et ma temaga räägin. Mulle ei meeldi olla sentimentaalne, aga näib, et mu naine erutub selle peale, kui oma tunnetest räägin. Hämmastav. Mul oli tavaks naiselt küsida: „Kas tahad hullata?“ Ma ei saanud aru, et see võttis temalt igasuguse isu. Tahtsin, et ta kogu oma kirge kohe paugust välja näitaks. Nüüd ma mõistan, et ta tahab kallistusi ja sosistamist ning et ma seejärel talle aeglaselt lähenen. Ja see töötab!“ Cary naine Jill pomiseb: „Muidugi,“ ja naeratab. Jill kinnitab, et ei vajagi vahekorrast rahulduse saamiseks iga kord orgasmi. Kuigi Caryl on seda keeruline mõista, polegi see nii haruldane.

Teadmine, et naised, kas äsja abiellunud või mitte, vajavad erutuseks pikemat aega kui mehed ning vajavad esmalt turvatunnet ja rahu, oli Laura mehe Andy jaoks midagi uut. Andy elab meie seksuaalselt obsessiivses, ent üsna teadmatus kultuuris, milles vältivat seksi peetakse normiks ja isegi ideaaliks. Teraapiaseanssidel suutsin aidata Andyl lõpetada naise kritiseerimise ja survestamise ning rääkida mehel tema ärevusest, kui naine voodis mehe soovidele ei vastanud. Ning alles siis oli Laural julgust oma koorest välja tulla ja selgelt öelda, mida ta seksimise ajal soovib, mida mitte. „Palun ära hoia mind pikali ega topi oma keelt mulle suhu,“ ütles ta Andyle. „See on minu jaoks silmapilkne häirekell ja ma soovin lihtsalt sinu juurest eemale pageda. Ma vajan kõigepealt õrnust.“ Kui naine oli kord osanud oma soovid ja vajadused sõnastada, hakkas Laura ja Andy voodielu ka kenasti kulgema.

Kuigi meeste seksuaalsus on otsesem, vajavad nemadki emotsionaalset intiimsust. Teraapias käies räägivad mehed mulle, et emotsionaalse intiimsuseta seks on „tühi“ ja emotsionaalse lähedusega seks on parem. Muuhulgas jagavad mehed oma muresid seoses sooritusega ning otsivad selles osas rahustamist. 60% meestest lõpetavad Viagra kasutamise pärast esimest retsepti ning see asjaolu räägib selle fakti kasuks, et seks on kompleksne suhet ja emotsiooni ühendav kogemus.

Kõik see sobib sellega, mida näeme tunnetekeskses teraapias (TKT). Kui paarid muutuvad enesekindlamaks ja on oma suhtega rohkem rahul, paraneb automaatselt ka seks, kuigi me ei tegele teraapia ajal sellega otseselt. Ja kui esineb konkreetseid seksuaalseid probleeme, alustame ikkagi esmalt partnerite vahelise seotuse kvaliteedi uurimisest. Kindel vundament loob turvatunde, mida kõik partnerid, eriti aga naised vajavad, et jõuda pühendunud, paindliku seksuaalsuseni.

Uuri raamatu kohta rohkem siit!