Pihtimus: enne abielu seksida ei taha, aga seksita naiseks ka ei võeta...

Olen teismeeast saati juba teadnud, et enne abielu ma kellegagi voodisse ei lähe. Mu vanemad õpetasid mulle, et mu keha on püha ja see pole mõeldud kõigiga jagamiseks ning ka mu vend abiellus süütuna ja süütu naisega. Asi polegi niivõrd vanemate “peale loetud sõnades”, kuivõrd selles, et ma lihtsalt tahan end jagada vaid ühega. Ometi on mul nii tihti tunne, nagu minu arusaamad oleks teistest aastakümneid tagapool, sest ma pole kohanud veel ühtegi meest, kes oleks nõus minu järel ootama ja mulle sõrmuse sõrme pistma, enne kui ta hakkab mulle kätt püksi ajama.

Olen 26aastane ja oma sõbrannadest veel ainus süütu, kuid nemad toetavad ja mõistavad mind. Mul on olnud kolm tõsisemat suhet, millest kaks on läinud lõhki just seksi (õigemini selle puudumise) tõttu. Hakkasin kaheksandas klassis “käima” oma klassivennaga ja me olime kõrvuni armunud. Olime kaks aastat koos, kuid kümnendas hakkas ta minust võõranduma. Ta teadis mu põhimõtteid ja austas neid, aga ainult seni kuni kõik ta sõbrad hakkasid seksuaalelu elama. Siis tundis ta, et jääb millestki ikka ilma ja püüdis mind korduvalt veenda. Ta ütles isegi, et kunagi me ju niikuinii abiellume. Ma armastasin teda väga ja see oli minu jaoks vaimselt nii raske aeg, igal hommikul oli hirmuklomp kurgus, et ma jään temas kohe-kohe ilma. Jäingi. Ta ei petnud mind, aga vähem kui kuu pärast lahkuminekut magas ekskursioonil meie paralleelklassiõega. Mu süda oli täiesti murtud ja olin nii suures ahastuses, et seda on siiani valus meenutada. Tundsin end kohutavalt reedetuna.

Teine suhe tekkis alles pärast keskkooli ja kestis vähem kui aasta. Olin kindel, et sain lõpuks enda kõrvale kellegi, kes austab mu soove ja on nõus ootama, kuid ta otsustas minna välismaale õppima ja andis hiljem teada, et kaugsuhe ei toimi tema jaoks. Kolmas ja viimane suhe lõppes samuti pooleteist aasta järel ja seksi tõttu. Ta isegi mõnitas mind, et nii iganenud suhtumisega ei ole mul mõtet üldse endale kedagi leida.

Siin ma siis nüüd istun oma “iganenud suhtumisega” ja mõtlen, et kas tõesti pole ühtegi meest, kes oleks nõus seksiga abiellumiseni ootama? Kusjuures mind isegi ei huvita, kui mees teistega seksinud on, ma mõtlen vaid enda kehale ja sellele, kellega ma iseennast tahan jagada…

Kallid eesti mehed, kas teie oleksite valmis enne abielluma ja alles siis oma armsamaga magama?