Raske valik: kas on võimalik leppida seksivaba eluga, kui kõik muu on mehe juures ideaalne?
Olin aastaid otsinud meeldivat, intelligentset ja hoolivat meest, kellel tekiksid minu vastu suured tunded. Ma ei uskunudki enam, et üldse sellise inimesega tutvun. Kuid me kohtusime siiski. Kõik tundus olevat ideaalne. Kuni ühel hetkel sain teada, et mehe “varustus” on minimaalne. Seda fakti teavad vaid mehe kõige lähedasemad. Loomulikult ei ole sellise mehe puhul karta kõrvalehüppeid, kuid seksida temaga on siiski raske ja see kõik on ikkagi kuidagi poolik. Ma pole tahtnud talle nii tundlikul teemal halvasti öelda, kuid ma pole siiski kindel, kas suudan elu lõpuni elada sisuliselt seksivaba elu, kuna olen ise väga kirglik naine. Mida teie minu asemel teeksite? Kas lõpetaksite suhte üldse ära? Teeksite head nägu ja võtaksite armukese? Või lihtsalt kannataksite hambad ristis?
