Kõige plahvatuslikum armastaja: isane kodumesilane

Orgasmini jõudes lendab isane kodumesilane tükkideks ning tema genitaalid rebenevad keha küljest kuuldava raksatusega. Ta keha kukub maha, aga genitaalid jäävad emamesilase sisse, takistades sellel uuesti paaritumast – mis on voorusevöö äärmuslik vorm.

Kõige monogaamsem: must raisakotkas

Monogaamia – kui partnerid on teineteisele truud, kuni üks partneritest sureb, on nii haruldane, et seda võib pidada bioloogias käitumuslikuks hälbeks. Põhjus on lihtne: monogaamia väljaarenemiseks peab monogaamsetel paaridel olema keskmiselt rohkem lapsi kui mittemonogaamsetel paaridel, mis on harv nähtus. Aga üks liik paistab olevat monogaamne (kuigi andmeid on nende kohta vähe) ja see on must raisakotkas. Kummalisel kombel paistab raisakotkastel esinevat sotsiaalne käitumismall, mis takistab liiderlikkust. Ja iga raisakotkas, kes üritab astuda seksuaalvahekorda avalikus kohas (õrrel või korjuse juures) langeb teiste raisakotkaste ägeda rünnaku ohvriks.

Seksuaalselt kõige lõdvemate elukommetega emane: šimpans

Emased šimpansid on hämmastavalt liiderlikud ning mõni neist suudab astuda veerand tunniga vahekorda kaheksa erineva isasega, teised on kaheksa päeva jooksul olnud seitsme partneriga vahekorras kokku kuni 84 korda.

Emased, kelle juures peenisekadedus on kõige vähem tõenäoline:
enamus merihobusid ja täpiline hüaään

Emase suguelunditesse spermat pritsivad peenised on evolutsiooni käigus arenenud väga erinevates suundades. Haidel on peeniseks (isastel haidel on neid kaks) kokkurullunud uimed. Ämbike peenised (jälle on neid kaks) asuvad suu küljes. Merehobude puhul aga ei saa emane mitte spermat, vaid isane munarakud. Emasel on omamoodi fallose moodi kehaosa, millega ta annab munarakud üle isasele, nii et too tiinestub.

Emasel täpilisel hüaäänil on pseudofallos – tugevalt paisutatud ning jäik kliitor – aga milleks tal seda vaja läheb, on senini mõistatus. –Emaste ja isaste genitaalid on nii sarnased, et aastaid peeti täpilist hüääni hermafrodiidiks.

Kõige nõudlikum armuke: emalõvi

Emalõvi ihkab seksi iga poole tunni tagant neli-viis ööd-päeva järjest. Tema tohutu seksuaalse isu põhjus on teadmata.

Halvim isa: Jaapani kardinalkala

Halvima isa (või ema) kandidaate on loomariigis leegionide kaupa. Enamus organisme ei hoolitse järeltulijate eest üldse. Jaapani kardinalkala aga väärib selles kategoorias eraldi äramärkimisi. Laste eest hoolitseb vaid isane kala, kes haub järeltulijaid suus, kuni nood on piisavalt vanad, et ise enese eest hoolt kanda. Aga kui ta kohtab emast kala, kes on tema silmis ihaldusväärsem kui järglaste ema, neelab ta lapsukesed kiiresti alla ning ruttab uut huviobjekti võrgutama.

Kõige väiksem armastaja: roheline lusikuss

Enamuses liikides (imetajad on siis erandiks) on emased isastest suuremad, aga rohelise lusikussi puhul on proportsioonide vahe äärmustesse viidud. Nimelt on selle liigi isane emasest 200.000 väiksem – kui võrrelda seda inimesega, siis peaks mees olema naisega võrreldes pliiatsiotsas oleva kustutuskummi suurune. Ta veedab kogu elu spetsiaalses kojas hiiglasliku kaasa kõhus, viljastades tolle munarakke.

Kõige suurem sperma: veinikärbes (Drosophila bifurca)

Veinikärbes ise on kõigest kolm millimeetrit pikk, ometi toodab ta spermat, mis on 58 millimeetrit pikk. Kui mees saaks sama saavutusega hakkama, oleks ta sperma sinivaala pikkune.

Kõige vähem diskrimineeriv loom:
Atlandi pudelininaline delfiin

On teada, et delfiinid on üritanud paarituda hüljeste, haide, kiplkonnade, angerjate (!) ja isegi inimestega. Pole siis ime, et nad on ka homod ja masturbeerivad.

Kõige vooruslikum: Bdelloid rotifer

Bdelloid rotifer on väike niiskes samblas elav loomake. T on evolutsioonilises tsüklis kuulus selle poolest, et on üle 85 miljoni aasta paljunenud ilma seksita (nad munevad mune, mis ei vaja viljastamist).