Dr. Tatiana on teosega saavutanud peaaegu võimatut: ta on kirjutanud süvateadusliku teose tohutult olulisel evolutsioonilise bioloogia teemal stiilis, mis ajab valjusti naerma. Korduvalt. Järgnev materjal põhineb National Geographicu kodulehelt leitud materjalidel.

“Austatud dr. Tatiana, ma olen paabulind, aga mul on tõeliselt nirune saba. See ei ole kuigi suur ning selle sõõrid on lopergused. Emalinnud isegi mitte ei vaevu ükskõiksust üles näitama, nad ei vaata minu poolegi. Kas ma saaksin midagi ette võtte? Nähtamatu Sri Lankalt.”

Vaene "nähtamatu", see on üks kõige levinimatest probleemidest, kommenteeris kõikide loomaliikide ükildaste südamete kolumnist dr. Tatiana. Kõik tüdrukud ihaldavad rikast hea välimusega meest, mitte vinnilist varata äbarikku. Võibolla kui ta ühineks mõne grupiga, võiks talle kõrvalt midagi pudeneda.

"Hämmeldunud mesilasema Cloverhillis" on hädas sellega, et kõik ta armukesed lähevad orgasmi saades lõhki, jättes oma genitaalid tema sisse. Kas tal on alust muretsemiseks?

Dr. Tatiana mõistab, et lõhki minevad armukesed võivad tõesti närvi mustaks ajada, aga ta soovitab "hämmeldunul" mitte pabistada. Küljest rebitud kehaosad on voorusevöö mesilaste moodi, mille eesmärk on teiste isaste takistamine emamesilasega ühendusse astuda. Emamesilasega ühendumisest on huvitatud kuni 25.000 isast ning nad on valmis oma geenide edasiandmise nimel surema.

Evolutsioonilisest seisukohast vaadatuna on kõikide liikide edukuse mõõdupuu võimalikult paljude täiskasvanueani elavate ning omakorda paljunevate järglaste hankimine.

Appi, ma neelasin abikaasa alla!

Roheline luitsuss on tujust ära, kuna neelas kogemata abikaasa alla. Taas on dr. Tatiana valmis aitama: ta tahtis alla kugistatud saada ega tulegi tagasi. Ussikese abikaasa pesitseb nüüd mugavalt naise kõhus spetsiaalses kambris, kus ta veedab terve eluaja munarakke viljastades.

"On hämmastav, kui mitmekülgne loodus on. Aegajalt võib seltskonnas kuulda kommentaare, et üks või teine asi ei ole loomulik. Te üllatuksite, kui teaksite, mis kõik on loomulik," kommenteeris teose autor.

Ja ta ei tee nalja. On olendeid, kes teevad seda alaspidi rippudes, on olendeid, kelle suguelundid on pea küljes ja suus, osa pritsib sperma emasele sisse, teised aga jätavad selle maha.

Isane Kariibi mere kalmaar jätab spermapakid kõikvõimalikesse kohtadesse emase kehale, nii et too saab otsustada, kas viljastada end või mitte, kusjuures otsus võib sõltuda sellest, kas ta peab isast atraktiivseks või mitte.

On olendeid, kes paarituvad õdedega ema kõhus, aga need isased lõpetavad elu kurvalt. Emade kõht läheb lõhki, õekesed ratsutavad mööduvate põrnikate seljas minema, isased aga surevad, ilma et nad oleksid elada jõudnudki.

On isaseid, kes hauduvad järeltulijad suus välja ning on liike, kus on väga vähe või mitte ühtegi isast.

Vali mind, vali mind

Kui konkurents isaste vahel on väga väike, nii nagu paljude liikide puhul on, on suguti ja üldise kehamassi vahe ebaproportsionaalne. Näiteks kaalub isane gorilla 210 kilo, tema peenis aga on vaid viie sentimeetri pikkune ja igavalt sile. Samas on Argentiina part vaid 40 sentimeetrit pikk, peenis aga on 20 sentimeetri pikkune ja ogakestega. Aga selle liigi emased on ka parajad ringitõmbajad.

Kus konkurents on terav, on ka muljet avaldamise ning partneri võrgutamise strateegiad palju keerulisemad, ütles Judson. Erksad suled, võimsad sarved, kaunis lauluhääl, toit, territoorium ja kaitse on vaid mõned võtted, mida isased emaste võitmiseks kasutavad.

Lahing ei ole aga sperma loovutamisega veel sugugi võidetud. Isased peavad kindlustama, et emane seda ka kasutaks. Looduses eksisteerib arvukalt keskaegse voorusevöö versioone, kuigi enamikul juhtudel on kodumesilase ohver erandlik, paljude liikude isased tekitavad omamoodi liimi või tsemendi taolist ainet, et takistada teiste isaste tungimist sigimisteedesse, mõnel liigil on koguni harjakestega peenised, et pühkida tupp eelmise peigmehe spermast puhtaks.

"Tüdinud seksist Indias" on putukas, kes kurdab, et ta armuke on astunud temaga kümne nädala vältel pidevalt suguühtesse, et takistada teisi isaseid seda tegemast.

Enamus lindudel peenist ei ole, aga punanokalisel kangurlinnul on libapeenis, millega ta erutab oma ringiaelevaid emaseid liigikaaslasi enne nende viljastamist.

Kui isaseid on vähe või kui emane ei taha oma partnerit teistega jagada või tahab endale rohkem kui üht isast, võivad nad muutuda väga õelaks ning hävitada konkurentide munad või varastada spermat. Armastuses ja sõjas on kõik lubatud.

Iseasi, kas me tahame juhinduda oma moraali kujundamisel loodusest.

Miks nad seda teevad?

Usutakse, et enamuses liikides on isased ringitõmbajad ning emased vooruslikud. Arvatakse, et isased on seda edukamad, mida rohkem emaseid nad viljastavad, samas kui emased on kõige edukamad ühe partneriga.

Dr. Tatiana kummutab selle teooria hoobilt.

Alates 1980test aastatest koos geenitehnoloogia arenguga hakkasid teadlased mõistma, kui liiderlikud mõne liigi emased tegelikult on ning aastakümne lõpus hakkasid teadlased kaaluma võimalust, et emased on liiderlikud, kuna see on neile kasulik. Enne seda peeti emaste liiderlikkust ebaloomulikuks.

Järjest lisanduvad teaduslikud andmed aga näitavad, et paljude liikide puhul sünnitab paljude partneritega emane tugevamaid järglasi kui vähemate partneritega emane. Samas ei ole isasel kuigi kasulik magada paljude emastega, kui neist keegi ei kasuta tema spermat, ning tal on kasulikum olla vaid ühega, kes paaritub vaid temaga.

See vägikaikavedu sugude vahel on evolutsioonis läbiv: isane üritab emast kontrollida, viimane punnib vastu, isane püüab emase sigimisteed sulgeda, too leiutab vahendi, kuidas need avada. Kas ei tule tuttav ette?

Dr. Tatiana ei too näiteid mitte ainult looma-, linnu ja putukariigist, vaid ka taimede ja bakterite hulgast ning tema teos hõlmab terve arsenali seksuaaltehnikaid.

"Mulle meeldivad nad peatuna ja Lissabonis", tunnistas Egiptuse palvetajaputukas, kes on avastanud, et naudib seksi rohkem, kui ta on hammustanud armukeselt kõigepealt pea otsast, sest sellel hetkel nad jäigastuvad väga erutaval moel.

Dr. Tatiana soovitab sellise eluka kallimatele järgmist strateegiat: kannibaliga armastades ei tohi lasta end eelmängu ajal nahka panna. Ta soovitab ka turvaseksi ning kutsub emaseid korrale, hoiatades, et isastel pea otsast hammustamine ei ole mõistlik, kui neid on isegi vähe.

Raamatu viimane peatükk on pühendatud mikroskoopilisele loomale Philodina roseolale, kelle esivanemad suretasid isased välja. See olend väidab, et elab suurepäraselt, kuigi ei ole olnud seksuaalvahekorras 85 miljonit aastat.

Omamoodi loomade talkshows osalev dr. Tatiana telesaate publik on skeptiline, sest paljud isased hävitanud liigid said ajaloo käigus ka ise kiiresti otsa, kuna lõputu kloonimise käigus võib nii mõndagi juhtuda. Tõsiasi, et Philodinal on see miljoneid aastaid õnnestunud, põhjustab ärevust stuudio meessoo esindajate hulgas.

Ja siis on veel hermafrodiidid, millel on nii mees- kui naissugupoole omadused, mis võivad ühel päeval toota munaraku ja teisel päeval spermat. Rasketel aegadel ei pruugi olla isaseid, kes sind viljastaksid.