Süütust hoieldes — kaks sõbrannat ootavad seksiga pulmaööni
Tüdrukud on ootamatult vabameelsed — Marje näiteks kinnitab, et ta on biseksuaal. Tuletame meelde, et jutt käib süütutest naistest. „Ma ei ole kordagi olnud vahekorras ei naise ega mehega. Minu kõige intiimsemad hetked on senini piirdunud suudlemisega ja pettinguga,” ütleb Marje seletuseks. Rahel lisab, et nende plaanide kohaselt jääb see nii kuni mõlema tüdruku abiellumiseni.
„Sa saad ju aru, et 16aastane on seksi jaoks liiga noor?” küsib Rahel ning vastab koheselt ise: „Jah, mina sain ka. Tegelikult sain ma sellest juba väga noorelt aru. Mingil hetkel hakkasid kõik sõbrannad oma seksuaalsust avastama. Mina vaatasin nende pettumusi pikka aega kõrvalt ja mõistsin — mul ei ole seda vaja. See arusaamine võttis muidugi aega. Oh, mulgi olid ju omad teismelise-armumised, aga erinevalt sõbrataridest ei tundnud ma vajadust oma süütust esimesele ettejuhtuvale kinkida.”
Marje hakkab naerma ja ütleb pead vangutades: „Mina küll arvasin pikka aega, et mul on midagi viga. Üritasin vooluga kaasa minna, et ka minul oleks kehalise kasvatuse tunni lõppedes riietusruumis midagi rääkida. See aga viis ainult depressiooni ja valedeni — läks mitu aastat aega, enne kui mõistsin, et elus on olulisemaidki väärtusi.”
Süütust aitas hoida õnnetu armastus
Rahel aga väidab, et tema peamiseks ajendiks hoida oma süütust oli õnnetu armastus. Peale seda ei suutnud ta ühtki noormeest enam „selle” pilguga vaadata. „See oli tegelikult kole pikk lugu,” tasandab tüdruk oma häält. „Stoori ise ei olnudki eriline… Noh, oled küll ju Hollywoodi filme näinud — noor tüdruk ja vanem mees.” Aga erinevalt tavapärastest „Hollywoodi filmidest” ei lõppenud see lugu süütuse kaotamisega. „Süda läks küll puruks,” nendib Rahel tagantjärgi. „Suhtlen selle inimesega endiselt, aga meie suhe ei põhine ammu enam noore tüdruku vasikavaimustusel.”
„Aga see ei tähenda, et tema sind senini voodisse ei ürita saada,” torkab Marje vahele. Rahel üritab vastu vaielda, kuid lööb siis naerdes käega ja vahetab hoopis teemat: „Tegelikult kõlab see ilmselt naiivselt, kuid me plaanime seksiga tõesti abieluni oodata.” Marje lisab, et see pole absoluutselt seotud võimaluste ja tahte puudusega. „Just! Pane see kindlasti sisse, et me pole raseerimata jalgade ja rasvaste juustega frigiidsed puritaanid,” hüüatab Rahel.
Seda nad tõesti pole — mõlemad on hoolitsetud ja atraktiivsed. Ka ei ole asi selles, et mehed tekitaksid neis põhimõtteliselt vastumeelsust. Nad on lihtsalt otsustanud seksiga abieluni oodata.
Esimene mees peab olema midagi erilist
„See mees, kellega ma lõpuks otsustan seksida, peab olema midagi erilist. Ja kui ta on eriline, siis on ta ka nõus ootama abieluni — see näitab, et mina olen tema jaoks eriline,” ütleb Marje. Rahel märgib, et kui kaks inimest teineteist põhjalikult ei tunne, ei tohikski nad füüsiliselt nii lähedaseks saada. — „Seks ongi ju vastastikuse usalduse ja teineteisele pühendumuse ülim avaldus.”
Marje räägib, et tema noorus erines tunduvalt Raheli omast. Kuigi tüdruk on pärit väikelinnast, oli ka seal piisavalt kandidaate: „Minu probleem oligi, et ma ei armunud, üritasin lihtsalt teistele pidevalt midagi tõestada.”
„Minu kodukohas muutus ühel hetkel oluliseks, et kui sa oled 15-aastane ja ikka veel süütu, siis on sul kindlasti midagi viga. Sellepärast et kõik ju seksisid! Asi ei olnud ju selles, et ma oleksin olnud arg, häbelik või ebapopulaarne — lihtsalt otsustaval hetkel ütlesin ma alati ei, ise teadmatagi miks,” räägib Marje. Sellegipoolest hakkasid väikeses linnas tema kohta levima jutud, nagu oleks tegu lõdva püksikumiga tüdrukuga, kes magab iga ettejuhtuvaga. Selle üle Marje tagantjärele lihtsalt naerab: „Ilmselt põhjustas kuulujutte minu tavapärasest erinev käitumine ja „külakogukonna” mõistmatus.”
Ei taha olla järjekordne vallutus
Marje läks suurde linna kooli, kuid vaatamata uutele suhetele ja avardunud võimalustele jäi ta ikkagi süütuks. „Siis muutus see juba põhimõtteks,” kehitab ta õlgu. „Ma ei tahtnud olla neile lihtsalt järjekordne vallutus — ma pidin neile olema midagi enamat.” Tal oli mitu pikaajalist suhet, millest ükski ei proovikivile vastu. „Kurb on see, et muidu täiesti toredad ja armastusväärsed noormehed ei suutnud lõpuks enam aktspteerida minu soovi oodata esimese vahekorraga abieluni. Kui alguses tundus see neile armas, imetlusväärne ja isegi kütkestav, siis lõpuks tüütas ootamine neid ära ja mõni isegi solvus, et ma ei tunnista tema mehelikkust,” naerab Marje.
„Meestega ongi selline asi,” leiab Rahel, kellel on selja taga samuti mitmed pikaajalised suhted. „Miks nad peavad seksiga seonduvat nii isiklikult võtma? Miks sellest loobumine neid solvab, kui see ei ole absoluutselt seotud nende mehelikkuse ja isikuga?” Sellepärast purunesid ka Raheli senised suhted, annab tütarlaps kerge peanoogutusega mõista.
Ometi ei valmista seksist ja seksuaalsusest rääkimine tüdrukutele piinlikkust. Tutvuski sai alguse juhuslikust vaidlusest ühise tuttava sünnipäeval — tüdrukud sattusid kahekesi ühte leeri kümnepealise seltskonna vastu, kes kõik väitsid, et seksita suhe on tänapäeval võimatu. „Mõnes mõttes on neil isegi õigus — kõik on seotud seksiga, seda surutakse meile tahtmatult igal pool peale,” ütleb Marje. „Aga see ei välista, et on inimesi, kes suudavad sellega abieluni oodata,” lisab Rahel ja tema sõbratar naeratab mõistvalt.
Oma seksuaalsest sättumusest rääkides jääb Marje kidakeelseks: „See lihtsalt on nii. Ma ei pea selle jaoks kellegagi seksima, et teada, millised inimesed mind köidavad. See näitabki minu arvates selgelt seksi ületähtsustatust.”
Aga mis juhtub, kui oodatud abieluettepanekut ei tehtagi ja neiud sõrmust sõrme ei saa? „Ma usun, et see ikkagi juhtub,” ütleb Rahel mõtlikult. „Loomulikult juhtub. Me oleme selle ära teeninud. Mitte just iga naine ei saa kiidelda, et neil oli tõeline pulmaöö,” lisab Marje kavalalt naeratades.
