Tripper on muutumas resistentseks
Tänapäeval on gonorröa ehk tripperi sagedus kogu maailmas oluliselt vähenenud, mida ei saa aga öelda Eesti kohta. Eestis on gonorröa sugulisel teel levivatest haigustest sageduselt kolmandal kohal.
Ühendriikide valitsus on aga juba hoiatanud oma kodanikke, et tripperit on järjest raskem ravida, kuna haigus on muutunud resistentseks kahe ravis kasutatud antibiootikumi suhtes.
Havais on fluorokinoloonide suhtes resistentsete tüvede esinemissagedus kasvanud 1997. aasta 1,4 protsendilt 9,5 protsendini möödunud aastal, hoiatas Atlanta Haiguskontrolli Keskus. Ka üks uuem tripperi raviks kasutatav antibiootikum atsitromütsiin on juba osutunud patisentide peal kasutuks.
Seepärast soovitakse Ühendriikide arstidel tripperi ravis kasutada kolme uuemat ja palju kallimat antibiootikumi.
Ravimite suhtes resistentsed tripperi tüved on Ühendriikidesse saabunud Aasiast, ütles epidemioloog Susan Wan AP-le. Samasugune resistentsus muutis penitsilliini ja tetratsükliini 1980tel tripperi ravis ebaefektiivseks.
Kommenteerib Dr. Aivar Tilk,
Tallinna Magdaleena Haigla Uroloogia osakonna juhataja
Pole midagi imestada, oleme ühiskonna arengus jõudmas postantibiootilisse ajastusse, kus antibiootikumid lihtsalt enam ei toimi. Mikrobioloogid on löönud häirekella juba viimased 10 aastat üsna kurtidele kõrvadele. Probleem ei ole anult gonorröas e. tripperis. Üha laiemalt on levimas ravimresistentne tuberkuloos, mille leviku esirinnas on ka Eesti, soole ja seennakkused jne.
Mis on selle põhjuseks? Põhjused on väga erinevad:
1. Mikroobid on elusorganismid ja võitlevad ka oma eksisientsi eest ning neis toimub looduslik valik nagu loomariigis - vaid tugevam jääb ellu. Kui loomariigis on see aeglane, sest looma eluiga on pikk, siis mikroobi eluiga võib kesta mõnest tunnist nädalani ja kiirel paljunemisel tekivad ka mikroorganismi paljunemisel mutatsioonid kiiremini- tekivad uued tüved. Kui antibiootikumi raviannus ei ole piisav, et tappa kõiki mikroobe infektsioonikoldes, tekivad mikroobide mutantvormid, mis suudavad oma elutegevuse säilitada ka endiselt tapvas keskkonnas.
2. Antibiootikumide kontrollimatu kasutamine. Sageli kasutavad arstid või haiged ise iga palavikulise seisundi korral koheselt antibiootikume ja mida uuemaid, seda parem. Unustatakse ära lihtne tõsiasi, et palavikuline seisund on organismi kaitsereaktsioon ja antibiootikumid annavad tulemust vaid bakteriaalsete infektsioonide korral. Viirusinfektsioonide ja nn. külmetushaiguste korral on antibiootikumide kasutamine mõttetu ja ohtlik, kuna kannatavad ka organismile elutegevuseks vajalikud mikroobid soolestikus, tupes, suus jne.
3. Suguhaiguste tekitajate kiire levik. Selle põhjuseks on madal seksuaalkultuur, rohkelt paariväliseid suhteid, narkomaania, seks-turism vähearenenud Aasia ja Aafrika maadesse. Kui näiteks Tais tekib uus ravimresistentne suguhaigus, ei lähe kaua aega, kui turistid toovad selle Euroopasse või Ameerikasse ja nakatavad kiiresti kohalikke. Mikroobi tüvi, mis võib tailanna kehas olla väheaktiivne, võib laastada põhjamaalase organismi kiiresti.
