Vastab amori nõustaja:

Tere,

Kirjutad, et oled mures, kuna tunned vahel, et tahaksid olla ainuke laps peres ja ei tea, kas see tunne on normaalne. Mida rohkem on perekonnas liikmeid, seda rohkemate inimestega tuleb arvestada ja vahel võib see tekitada väsimust ja tüdimust, eriti kui õed-vennad on Sinust nooremad. Tegelikult on need tunded ilmselt vahel kõigil õdedel-vendadel üksteise suhtes — tunne, et tahaks rahu ja omaette olla ja mitte teistega arvestada.
Tihti ootavad emad-isad just kõige vanemalt lapselt palju mõistlikkust ja teistega arvestamist. See võib juhtuda paratamatult, kuna vanematel on suur koormus paljude lastega tegelemisest ja siis oodatakse kõige suuremalt juba igas olukorras mõistlikkust ja isegi abi väiksematega tegelemisel. Vahel võib isegi juhtuda, et ei teadvustata, et ka kõige vanem on ju kõigest laps, oma tujude ja tunnetega.
Saan Sinu kirjast aru, et tunned, et vanemad loovad Sulle piiranguid põhjendusega, et muidu tahavad ka väiksemad sama. Kui seda tuleb sageli ette, siis võibolla saad vanematega seda arutada ja rääkida, kuidas end tunned. Võite ju püüda kokku leppida, et kasutad enamasti nt. telefoni siis ja seal, kus väiksematele vendadele see silma ei jää. Kindlasti ei saa Sind üksi vastutama panna ka tülides õdede-vendadega. Siin saavad sekkuda teie vanemad, et aidata erimeelsusi lahendada.
Ma arvan, et võiksid püüda oma vanematega oma tunnetest rääkida ja mitte süüdistades vaid rahulikult seletades, kuidas ja mil viisil ning mis olukordades tunned end halvasti. Loodan, et Su vanemad on valmis kuulama.