Ma olen tüdinud kuulmast oma mehe suust pidevalt ja seda isegi siis, kui meil on midagi kokku lepitud: “Sorri, aga ma ei saa tulla, mu ema sunnib mind hoopis sinna minema või seda tegema..”

Ja siis tuleb teemaks, et ta ei oska pooli valida nii, et keegi ei pettuks. Nad teevad kõike, et meid lahus hoida ja pingeid tekitada. Mehega koos olles oleme õnnelikud ja ei lase ennast välisteguritel mõjutada, kuid kui oleme mõnda aega teineteisest eemal olnud ja jälle selline asi teemaks tuleb, siis võtab kohe täitsa sõnatuks. See tekitab nii palju peavalu ja segadust. Pojana ei taha ju ta ka halb poeg olla ja tihtipeale täidabki ta käske, kuid ta ei näe, et see läheb liiale. Ma tunnen ennast nii kõrvalejäetu ja tähtsusetuna.

Mida teie teeksite?