Miks on oluline, et eelkõige naine oleks suhtes targem ning teadlikum pool?

Ma ei arva, et naine peaks olema suhtes kindlasti targem pool, kuid kuna naine on teadupärast “kael, mis pead pöörab”, siis on muidugi naise teadlikkus väga oluline. Naine loob reaalsust enda sees, mees materialiseerib ning viib selle ellu. Kui naine ei ole sellest teadlik ega ole avatud südamega ja püüab luua samamoodi, nagu mees, siis läheb suhtes tasakaal paigast ära.

Kuidas see suhet elus hoida suudab ning kas see garanteerib alati igavese õnne?

Mina oma 25 aastase abielu jooksul olen suhte algusest peale näinud, kuidas see, mida mina tunnen ja mõtlen, mõjutab mu mehe käitumist. Ja ka tema on seda alati tajunud. Suhtes ei ole mitte kunagi mitte ühegi olukorra põhjustajaks ainult üks pool, isegi kui see mõistusele täielikult nii tundub. Kui see arusaam sügaval enda sees ära tunda, jäävad konfliktid ja arusaamatused suhtes peaaegu olematuks. Aga see, kas miski on üldse kunagi igavene, on omaette teema. Mõnikord lähevad inimeste teed lihtsalt nii erinevas suunas, et ühel hetkel kaob kokkupuutepunkt ära. Isegi kui armastus jääb, siis kas on mõtet hoida vägisi koos midagi, mis enam ei toida ega arenda. Ka lahtilaskmine on armastuse väljendus. Ma arvan, et me ei peaks tegelikult keskenduma niivõrd suhetele, kui igaüks just iseendale. Leidma üles selle tingimusteta armastuse iseenda vastu ja hoidma oma tähelepanu võimalikult palju enda keskmes. Siis me tunneme ka kõige selgemini ära, mis on meie jaoks parim. Milline suhe on minu praeguse seisundiga kõige rohkem harmoonias ja kus ma saan olla enda eneseteostuses täiesti vaba ja õnnelik Mina Ise.

Kas vastab tõele ning kas oled kogenud seda, et meeste stressi ja valulävi on kordades madalam, kui naistel? Miks naine peab sellega arvestama?

Ma arvan, et inimesed on erinevad ja päriselt üldistada midagi ei saa. Kui vaatan väikeseid poisse ja tüdrukuid, siis on küll jäänud mulje, et tüdrukud on julgemad ja poisid õrnemad. Luule Viilma kirjutas kunagi, et naise südames on armastuse allikas, mida mehel ei ole ja naise kohus on jagada mehele seda armastust. Ma ei tea, kas see päriselt nii on, aga seda olen küll väga selgelt näinud, kuidas mees hakkab naise armastuse käes õitsema. Kuidas tema tööd ja tegemised saavad hoogu juurde ja ta hakkab iseennast seeläbi rohkem armastama.

Olen nõus, et mehed vajavad väga seda tunnet, et nende eest hoolitsetakse ja et neid nõrkushetkel toetatakse ja hoitakse. Samuti olen palju näinud, kui imekiirelt mees terveneb, tundes naise hoolt ja armastust. Ma ei usu, et mehed on nõrgad, aga ma usun, et me naistena saame aidata neil veel tugevamaks saada. Kõigepealt tuleks lõpetada meeste halvustamine ja alandamine ning pigem tunnustada ja võimaldada mehel tunda ennast mehena.

Kui mees ei avane ning ei soovi ka teraapiates osaleda, siis kas naisel on mõtet teda sundida?

Sundida kindlasti ei saa ega ole mõtet. Hea on jagada enda arenguid, kogemusi, mõtteid, arusaamu ja kui siis teinepool huvitub, siis saab teda enda tegemistesse kaasata. Igasugune sundimine tekitab tavaliselt protesti ja nii võib teise areng hoopis peatuda või edasi lükkuda. Meil kõigil on oma aeg, mil oleme millekski valmis — seda tuleb aktsepteerida. Kui püüame teist kasvatama ja muutma hakata, siis loob see ainult palju lisapingeid suhtesse.

Igasugune tervenemine saab käia ainult läbi iseenda. Ma teen tööd endaga, õpin ennast armastama ja keskmes olema ning seeläbi tekib minu ümber rohkem harmooniat, mis loob harmooniat ka suhetes. Kui tekivad vastuolud, siis peaks kõigepealt alati pöörama pilgu endasse ja otsima, kus on see vastuolu minu sees.

Loomulikult on suhtes väga oluline suhtlemine ja arutlemine. Seda tuleb teha avatud südamega. Sageli on nii, et see, mis naise jaoks on lihtne arutlemine, on mehe jaoks hoopis midagi muud. Näen nii oma töös Rännaku praktikuna kui ka enda eraelus, et meestesse on kogunenud väga palju süütundeid. Poisslapsi on kasvatatud selliselt, et nad peavad olema peres tugevam pool ja justkui mees peaks ainsana vastutama pere heaolu eest. Nad on endasse võtnud selle vastutustunde ja kui kõik ei ole täiuslik, siis mees tunneb ennast süüdi.

Seetõttu väga sageli, kui naine lihtsalt väljendab ennast, tajub mees juba süüdistamist ja rünnakut. Sellises olukorras on keeruline avatud vestlusi pidada. Siin saab naine omaltpoolt vastu tulla ja näidata mehele, et ta mõistab ja hoolib ning et mees võib ennast päriselt avada ja oma tunnetest rääkida. Ideaalne on see, kui mõlemad osapooled võtavad vastutuse oma tunnete eest endale ja mõistavad, et kui üks tunne on minu sees, siis see on minu tunne ja keegi teine ei saa seda minu sisse panna ega minu tunde eest kuidagi vastutav olla.

Milliste nippidega saab mehe rääkima panna ning saada kätte sügavam tõde?

Kui naine on avatud südamega, rahulik ja tasakaalukas ning julgustab meest rääkima ega lähe “põlema” mehe sõnade peale, siis tunneb mees, et ta saab olla tema ise ja ta julgeb ka oma tunnetest rääkida. Palju määrab kogemus. Kui mehel on elust ainult sellised kogemused, kus naine

läheb ta jutu peale endast välja, siis ühel hetkel ta sulgub. Loob endale maski ja vastab alati,

et kõik on hästi, kuigi endal hing karjub sees. Naistel ei ole sageli üldse aimu, mis mehe hinges tegelikult toimub. Selleks on nii oluline, et naine looks selle harmoonilise õhkkonna, kus mees julgeks ennast avada. Et naine julgustaks meest väljendama oma tundeid ja mõtteid ning julgeks ka ise neid vastu võtta. Kui me naistena alateadlikult kardame seda, mis mehel meile öelda on, siis blokeerime tegelikult ise selle võimaluse ära.

Ma loodan ja usun, et ühiskonnas muutub arusaam, et nutta sobib ainult naistel ja kui mees seda teeb, siis ta on nõrk. Me oleme olenemata soost ikkagi inimesed, kellel on samad tunded ja emotsioonide endasse kogumine teeb meile kõigile ühtemoodi haiget.

Kas väike laps, kes elab nii naiste kui meeste sees, on päriselt olemas ning võti õnnelikku ning teadlikku ellu?

Oo jaa! Laps oskab nautida hetke ja tunda rõõmu pisikestest asjadest. Kui me oskame seda oma igapäevaellu tuua, siis on elu kindlasti palju õnnelikum. Ma arvan, et lisaks armastusele on see üks peamisi pika õnneliku suhte võtmeid. Kuid oluline on teha vahet puhtal siiral rõõmul ja sellel, kui me lihtsalt üritame iga hinna eest positiivsed ja aktiivsed olla. Sellise näilise hea taha võib kuhjuda palju negatiivseid emotsioone, mis võivad ühel päeval avalduda mõnel väga ebameeldival ja ootamatul moel. Samuti ei saa me selliselt endaga ega teistega päris sügavat kontakti. Ainult siis, kui laseme päriselt kõikidel oma maskidel kukkuda ja vaatame otsa ka kõige ebamugavamatele ja inetumatele tunnetele/ omadustele enda sees ning aktsepteerime neid, jõuame me enda puhta olemuseni ja selle tõelise rõõmuni, mida väike laps tunneb.

Juba sel nädalal toimub suurseminar ainult naistele:”Mehe sügavam tõde”!