Spordivigastused, ületreenimine ja väsimus võivad vaevata nii pühendunud sportlasi kui ka äsja alustanud entusiaste. Meditsiinilabori SYNLAB laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa sõnul peaks tark sportlane, nii tipptasemel kui harrastaja, oma tervislikule seisundile regulaarselt tähelepanu pöörama. „Treeningutega liialdamine ja vale toitumine ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda. Nii võib sooritusvõime väheneda ja vigastused on kergemad tulema,” hoiatab arst.

Teleajakirjanik ja koolitaja Hannes Hermaküla läks harrastussportlasena tervisekontrolli tänu oma abikaasale, kes muretses mehe terviseriskide ja suure treeningkoormuse pärast siis, kui Hannes plaanis minna sõitma 300 km pikkust rattadistantsi.

Hannes, kes viib läbi ka paarisuhtekoolitusi, soovitab naistel kasutada naiselikku vaistu ja tarkust ning kindlasti mitte kurjaga alustada. Kui mehed tulevad kohale parisuhtekoolitusele, tulevad ka tervisekontrolli.

  1. Ära alusta negatiivsuse ja näägutamisega, see viib mehe kohe kaitseseisundisse.
  2. Tunnusta meest ka väikeste edusammude ja regulaarsuse eest.
  3. Ütle mehele, et hoolid temast ja tema tervisest ning soovid, et mees oleks sinu ja laste kõrval ka aastakümnete pärast.
  4. Hari ennast ja näita ka mehele infot ülekoormusriskidest, mille tõttu võib sporditulemus enam mitte paraneda ning võib olla vajadus spordist eemal olla. Selle ennetamiseks on oluline aastas korra teha tervisekontroll.
  5. Surmahirm (äkksurmad jm) on kole, kuid sageli töötav argument, seda kasuta küll viimase õlekõrrena.
  6. Mine mehega trenni kaasa (saad teda vajadusel tagasi hoida), et ühiselt aega veeta. Jagatud hobi liidab ja lähendab.

Kuidas olla aga kindel, et valitud spordiala, distants ja sellega kaasnev füüsiline koormus on tervisega kooskõlas? Lihtne võimalus kontrollida oma tervist ja organismi valmisolekut treeninguteks on vereanalüüsid. Asjakohased testid aitavad hinnata üldist tervislikku seisundit, füüsilise koormuse mõju organismile ning sedagi, kas organismil on antud piisavalt taastumisaega.

Veri korda, siis trenni

“Vereanalüüsid on olulised nii seni kehaliselt väheaktiivsetel, alles sportimisega alustajatel kui ka regulaarselt spordiga tegelejatel,” räägib dr Raave-Sepp. Vereanalüüsid võimaldavad arsti sõnul hinnata sportlase või spordiharrastaja organismi hetkeseisu ja tulemuste alusel oma sportimist või toitumist koheselt korrigeerida ning kahjustusi ennetada. Näiteks on jooksjatel tihti mureks rauapuudus, mis mõjutab ka hemoglobiini. Madal hemoglobiin omakorda tähendab, et väsimus tekib kiiremini ja jaksu on joostes vähem. Kui hemogramm või rauavaru näitav ferritiin peaks probleemile viitama, tuleb vähese rauapuuduse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite. Olulise puuduse korral aga tarvitada täiendavalt rauapreparaati.

Kui lihastöö markerid kreatiini kinaas ja ASAT on normist kõrgemad, on sageli põhjus lihaste ülekoormuses – see on tihti just jõusaaliharrastajate probleem. Ülekoormusest aitab jagu saada piisav taastumine, st puhkepäevad treeningute vahel või väiksema koormuse ehk aeglase pulsiga aeroobsed treeningud. Samuti on sportijaile eriti oluline vitamiin D, mõjutades koordinatsiooni, lihasjõudlust ja sooritusvõimet. Meie laiuskraadil on D-vitamiini puudus suhteliselt tavaline, aga liiga kõrge taseme puhul on vaevused samad nagu D-vitamiini puudusegi korral - sagedamini esineb lihaspõletikke, sporditulemused ei parane ja võib olla probleeme taastumisega. Mitmete vereanalüüside seas on sportlasele oluline veel veresuhkur. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaigusele, aga madal sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole kehaliseks koormuseks piisav. Lisaks CRP, mis aitab avastada põletikke, sh lihaspõletikke. Soovitav on verest mõõta ka lihaskrampe põhjustada võivate kaltsiumi ja magneesiumi taset.

Laboriarst dr Anneli Raave-Sepp julgustab kõiki vereanalüüsi tulemuste tõlgendamiseks tellima lisaks laboriarsti konsultatsiooni. Vajadusel saab tulemused edastada ka oma treenerile või toitumisspetsialistile, kes saavad sellest sisendit edasise treening- ja toitumiskava koostamiseks.