Ühel päeval sattusime me korraga vaatama uusi remonditavaid ruume. Ma ei teagi, kas tema sattus sinna juhuslikult või tuli mulle järele, mis oleks veelgi põnevam. Äkki näen, et tema on ka seal ja vaatab mind. Mitte midagi ei ütle, ainult vaatab. Mäletan, et punastasin sügavalt, kui ta mu lähedale tuli. Ta ütles midagi päris tavalist kolimise kohta, umbes, et asi võtab juba ilmet. Ma üldse ei mäleta, mida ta ütles. Mina olin täiesti vait. Äkki oli ta mu seljataga, võttis mu õlgadest kinni ja surus ennast mu vastu. Mina surusin ennast vastu. Võtsin tal kätega ümber tagumiku kinni. Meil ilmselt mõlemal mõistus kadus selles suhtes, et keegi võis ju tulla. Hetkeks mõtlesin küll, et keeran ümber ja ütlen, et nüüd aitab. Ma olen ju ometi abielus.
Edasi me ei mõelnud enam midagi. Ta pani käed mu seeliku alla, tõmbas mu aluspüksid alla ja lükkas mu kummargile laua peale. See oli nii hea, et mul pole sõnu. Jõudsin mõelda, et just seda ma olen oodanud.
Värisesin üleni, kui viie minuti pärast end kiiresti korda sättisime, saime riideid kohendada ja ringi vaadata, ega keegi meid näinud. Kumbki ei öelnud midagi. Mõlemad õhetasime kõvasti ja mul nii käed kui ka jalad värisesid.
Paar tundi hiljem tegi mees mulle silma ja kui kedagi läheduses polnud, ütles, et me võiks veel kohtuda. Ma mõtlesin, et kiusan teda natuke ja ütlesin, et eks näe. Muidugi ma teadsin juba siis, et me kohtume veel, aga asja peab paremini planeerima, sest päris piinlik oleks kellegi vahele jääda.
Hakkasimegi planeerima. Ühe korra kohtusime veel töö juures, aga edaspidi on ta kutsunud mind juba kolm korda enda üürikorterisse. Oh, milline kirg see on! Ja Milline nauding on tema jaoks uut pesu välja valida! Ja milleks siin tunnetest rääkida, kui mõlemal on nii hea! Minu elu oleks nagu otsast alanud.”
No täitsa seksihull! Küsisin, kas Lidia mees ei kahtlusta midagi, kui ta naine pidevalt nii elevil on ja uues seksikas pesus ringi käib. Lidia ütles muiates, et meest ei huvita juba aastaid, kas tal üldse pesu seljas on või ei ole ja et mees ei vaata teda ega puuduta teda. Mõtlesin, et mis seal ikka, igal inimesel on õigus elu nautida. Mitte et ma planeeriks samasugust elu hakata elama, aga Lidia oma nooruslikkuse ja kirega teeb mind natuke kadedaks küll.”