„Kui elevil Lidia mind kohvikusse kutsus ja rääkis, kuidas ta oli töö ajal alla 25aastase mehega seksinud, siis ma esialgu punastasin, nagu oleksin mina seda teinud ja oma meest petnud. Teiseks mõtlesin Lidia vaese mehe peale. Olgu öeldud, et me mõlemad Lidiaga oleme 51aastased ja mina saan kohe 52. Küsisin kohe Lidialt, kas tal õhtul oma mehe ees ebamugav ei olnud. Minu suureks hämmastuseks vastas ta, et mitte sugugi. Et neil oli täiesti tavaline õhtu, vaatasid telekat ja rääkisid igapäevastest asjadest.

Me ei ole Lidiaga tegelikult üldse sarnaste iseloomude ja elustiilidega. Meie sõprust ongi pigem hoidnud tema, sest ta on otsustanud, et me räägime üksteisele omi asju ja siis me ka räägime. Kui tema oleks mingil põhjusel minust kaugenenud ja me poleks enam suhelnud, siis mina küll ilmselt poleks hakanud teda otsima ja paluma, et oleme ikka sõbrannad edasi. Ei, ega mul temaga suhtlemise vastu midagi pole, aga tahtsin lihtsalt öelda, et tema on kogu aeg see otsustaja ja aktiivne pool.

Suhteelus oleme ka mu meelest vastandid. Mina olen olnud kogu aeg korralik abielunaine, kuigi mu mehel ikka vist oli neid kõrvalhüppeid, aga viimasel kümnel aastal on meil kõik hästi olnud. Lahkuminekust pole me küll kunagi rääkinud, sest ta on väga tore isa meie pojale ja tütrele. Lidia on keskkooli lõpetamisest saati ikka, ma ütleks, et meestemaias olnud. Talle on meeldinud meestega flirtida ja ta on soovinud nende tähelepanu. Niipalju, kui ma tean, pole ta küll kunagi armukest pidanud, aga tal on olnud seiklusi ja ta on oma meestest ikka ka mulle rääkinud. Aga see kõik jäi n-ö pere piiresse, mis tähendab, et mina ei rääkinud sellest kellelegi ja tema mees ilmselt ei teadnud midagi. Kui mees oleks teadnud, oleks Lidia kindlasti mulle rääkinud.

Muidugi ma panin tähele, et viimastel aastatel olid Lidia seiklused mitte kokku kuivanud, vaid lausa lakanud. Ta ju alati rääkis oma seiklustest, aga nüüd enam ei olnud midagi rääkida. Ta oli endiselt kenake, aga kümmekond kilo juurde võtnud, nagu me kõigiga juhtub selles eas. Ma arvan, et kehakaal polnud siiski põhjus, miks ta enam armukesi ei leidnud, sest kuidagi salapäraselt ahvatlev oli ta endiselt. Pigem ei jätkunud selles eas naisele enam normaalses konditsioonis mehi.

Ma muidugi ei hakanud küsima, kas Lidia on nüüd korralikuks hakanud. Lihtsalt see meesteteema ei tulnud enam jutuks ja olid muud teemad. Uus eluetapp.

Aga siis ühel päeval kutsus Lidia mu kohvikusse ja hakkas kohe rääkima oma värskest seiklusest: „Sa lihtsalt ei usu, mis juhtus, sa lihtsalt ei usu! Ma mõtlesin vist juba kolm aastat, et häid mehi ei satu enam peaaegu üldse teele. Või mis peaaegu, polegi kedagi enam olnud, vanamutt valmis. Aga sa ei kujuta ette, milline ootamatu sähvatus tuli kolm päeva tagasi! Lausa pikne lõi sisse. Ma pole midagi niisugust kunagi varem teinud ja samas oli see nii uskumatult põnev, et ma lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna. Ja tunnen end lausa 25aastasena.

Meile tuli tööle üks noor, vaikne, puhas ja soliidne mees, tudeng, kes teenib elamiseks raha. Ma märkasin juba varem, et kui me kohtume koridorides, kus kedagi teist ei ole, siis ta väga meelalt vaatab mind. Eks sinagi ju mäletad väga hästi, mis tunne see on, kui meeldiv mees sind ihara pilguga vaatab. Minuga polnud seda ammu juhtunud, ikka mingid vanamehed vahtisid viimasel ajal. Need noore mehe pilgud olid nii erutavad! Paar korda õnnestus tal mind kogemata puudutada, kui ta taganes mu vastu või nii või liigutas ootamatult küünarnukki vastu mu rinda. Siis ta palus ikka vabandust ja ise vaatas kelmikalt silma. See kõik oli magus ja erutav eelmäng.

Ühel päeval sattusime me korraga vaatama uusi remonditavaid ruume. Ma ei teagi, kas tema sattus sinna juhuslikult või tuli mulle järele, mis oleks veelgi põnevam. Äkki näen, et tema on ka seal ja vaatab mind. Mitte midagi ei ütle, ainult vaatab. Mäletan, et punastasin sügavalt, kui ta mu lähedale tuli. Ta ütles midagi päris tavalist kolimise kohta, umbes, et asi võtab juba ilmet. Ma üldse ei mäleta, mida ta ütles. Mina olin täiesti vait. Äkki oli ta mu seljataga, võttis mu õlgadest kinni ja surus ennast mu vastu. Mina surusin ennast vastu. Võtsin tal kätega ümber tagumiku kinni. Meil ilmselt mõlemal mõistus kadus selles suhtes, et keegi võis ju tulla. Hetkeks mõtlesin küll, et keeran ümber ja ütlen, et nüüd aitab. Ma olen ju ometi abielus.

Edasi me ei mõelnud enam midagi. Ta pani käed mu seeliku alla, tõmbas mu aluspüksid alla ja lükkas mu kummargile laua peale. See oli nii hea, et mul pole sõnu. Jõudsin mõelda, et just seda ma olen oodanud.

Värisesin üleni, kui viie minuti pärast end kiiresti korda sättisime, saime riideid kohendada ja ringi vaadata, ega keegi meid näinud. Kumbki ei öelnud midagi. Mõlemad õhetasime kõvasti ja mul nii käed kui ka jalad värisesid.

Paar tundi hiljem tegi mees mulle silma ja kui kedagi läheduses polnud, ütles, et me võiks veel kohtuda. Ma mõtlesin, et kiusan teda natuke ja ütlesin, et eks näe. Muidugi ma teadsin juba siis, et me kohtume veel, aga asja peab paremini planeerima, sest päris piinlik oleks kellegi vahele jääda.
Hakkasimegi planeerima. Ühe korra kohtusime veel töö juures, aga edaspidi on ta kutsunud mind juba kolm korda enda üürikorterisse. Oh, milline kirg see on! Ja Milline nauding on tema jaoks uut pesu välja valida! Ja milleks siin tunnetest rääkida, kui mõlemal on nii hea! Minu elu oleks nagu otsast alanud.”

No täitsa seksihull! Küsisin, kas Lidia mees ei kahtlusta midagi, kui ta naine pidevalt nii elevil on ja uues seksikas pesus ringi käib. Lidia ütles muiates, et meest ei huvita juba aastaid, kas tal üldse pesu seljas on või ei ole ja et mees ei vaata teda ega puuduta teda. Mõtlesin, et mis seal ikka, igal inimesel on õigus elu nautida. Mitte et ma planeeriks samasugust elu hakata elama, aga Lidia oma nooruslikkuse ja kirega teeb mind natuke kadedaks küll.”