Aga kas Sa ise oled see unistuste naine, kellega mees tahab koos olla? Kas Sa tead, mida mehed Sinult ootavad?

Ma küsisin meestelt, milline on see naine (ma ei mõtle siin konkreetseid ja personaalseid omadusi, vaid üleüldiselt) kellega nad tahaksid oma tänases elutarkuses luua tähendusrikka suhte. Mulle kirjutas või rääkis sellest 24 meest, noorim 33. aastane ja vanim 56. Meeste vastustest oli üsna aru saada, millised on nende suhtekogemused ja õppetunnid ning kuigi vastajad olid väga erinevad, siis ühisosa ootustes oli märkimisväärne.

Ma lasen nüüd meestel endal rääkida, mina naisena võtan öeldut igatähes väga tõsiselt!

Mees ütleb:

* Ilma vastastikuse keemia, füüsilise ja vaimse tõmbeta ma ühtegi suhet arusaadavalt ei loo. Aga tõsiseks läheb see naisega, kes ei meeldi mulle mitte positsiooni, vara, välise vormi jne pärast, vaid kellest kiirgab sellist sära, soojust ning rõõmu, et naudiksin koosolemist ka siis, kui see väline vorm ümbert kaob või muutub (mis on tegelikult pika kooselu jooksul paratamatu).

* Mulle meeldivad naised, kes julgevad olla need, kes nad päriselt on. Aga sama ootan ka naiselt — aksepteeri mind, ära ürita ümber kasvatada ja dresseerida. Lase mul säilitada oma mehelikkus, muidu Sa mind ju enam ei taha!

* Meil peab olema koos huvitav, just intellektuaalne sarnasus on pikaajalise suhte eelduseks. Ma tahan Sinuga vabalt rääkida kõigil teemadel, ma soovin, et saaksime olla ka head sõbrad. Ja nalja peab ka saama, ilma ühesuguse huumorimeeleta me koos oldud ei saa.

* Ma tahaksin tunda, et austad ja imetled mind. Ütle mulle, et meeldin, vastan ootustele, teen Sinu jaoks “õigeid” asju, mitte miski pole olulisem, kui kallima toetus. Nii nagu naised, ootavad ka mehed tähelepanu, tunnustamist, komplimente.

* Tead kui palju kordi olen oma eelnevates suhtes olnud häiritud sellest, et “pilt on, aga häält ei ole”. Ma tahan, et meie vahel oleks dialoog — see on iga väljakutse lahendamise algus. Ja kui on mõni probleem, siis peaksime saama sellest nii rääkida, et mind ei tabaks süüdistamise ja meeletu emotsioonide laine.

* Ma ei talu pidevat õiendamist, virisemist ja pisiasjade kallal norimist. Kui Sulle midagi ei meeldi, ütle seda üks kord, nii on see kordades mõjuvam. Ja palun ära heida mulle ette minu minevikku — oli, mis oli, Sina pole sellega kuidagi seotud.

* Mees tunneb end mehena, kui naine on naine. Sa peaksid enda eest hoolitsema ja ausalt öeldes tahaks ka kodus “silma nuumata”. Sa näitad nii, et hindad ennast ja meie suhet.

* Sa võisid teha pisutki sporti, see väljendab, et suudad end kokku võtta, mõjub tervisele hästi ja säilitab/parandab vormi.

* Sa ei saa olla meeleheitlik „suhteotsija”, kelle elu ainuke eesmärk ongi leida mees ja siis olla ainult selle mehega. Kõik vajavad aega iseendale ja see on normaalne. Mulle meeldib kui Sul on oma hobid ja sõbrad, oma elu. Ja ka mina tahan oma hobidega tegeleda, ma tahan oma aega ja hingamisruumi. Teise soovide ja vajadustega arvestamine ning leppimine on palju olulisem kui arvatakse, ja see peab toimima mõlemapoolselt.

* Pühendumine ja usaldus on iga paarisuhte alustalad, ilma milleta ei saa suhe eksisteerida. Ja kui neid (kas ühelt või mõlemalt poolt) on liiga vähe, ei ole tegu kvaliteetse suhtega. Pühendumine eeldab investeerimist, panustamist oma partnerisse (hellus, hoolitsus, aeg, raha jm ressursid) ja mida kõrgem on usaldus partnerite vahel, seda paremini suhe töötab.

* Muidugi seks, sellest ei saa üle ega ümber. Sarnane seksuaalne energia ja vastastikune tõmme on väga tähtis, kui seksis pole klappi, siis ükski suhe ei püsi nagunii. Mulle meeldib kui naine on oma kehaga sõber ja näitab välja oma iha ning erutust. Ma jätkuvalt usun, et kui eelnev on olemas, siis muud seksuaalsed avastused tulevad ise.

Päris mitmed minuga suhelnud mehed olid muuseas vallalised — hea välimusega, elus toimetulevad ja intellektuaalselt huvitavad inimesed, boonusena veel “sobivas vanuseklassis”. Aga mehed tunnistasid, et tegelikult nad püsivat partnerit ei otsi — nad ei tõtta enam kuhugi suhtesse ja on võtnud aja enda jaoks. Üks meestest sõnastas selle niimoodi: “Mul on täna olemas kõik, mis mina tundsin, et mu ellu on vaja ja seega ei leia ma põhjust enam kuhugi kiirustamiseks. Ega vaja ka kindlasti kedagi teist, et olla õnnelik. Õnn tuleb minu enda seest ja ma ei vaja selleks otseselt teist inimest. Küll aga vajan ma teist inimest, et nautida seltskonda, seksi ja rahu.“

Võib-olla just see ütlebki kõik — mingist vanusest ja elukogemusest saati me olemegi väga valivad, me tahame veeta oma järjest väärtuslikumaks muutuvat aega vaid inimesega, kelle kõrval saame tunda end iseendana. Kuid see teeb valikuvõimaluse kitsaks, neid, kes meile päriselt meeldivad ja kellele ka meie päriselt meeldime, pole just üleliia palju. Nii et kui saatus toob Su ellu sellise inimese siis see on täielik lotovõit! Seetõttu olekski erakordselt rumal võtta partneri olemasolu iseenesestmõistetavalt, hoopis on põhjust olla talle siiralt tänulik, et ta jagab Sinuga oma elu! Ma ise õppisin selle ära alles mõned aastad tagasi — hilja, aga õnneks siiski.