Kipume seda vabandust pidevalt kasutama ja kuuleme seda mujaltki, aga mis täpsemalt on tegelikult "hea ajastus"? Meie pole küll kunagi elanud ajal, mil kõik tundub õige, asjad loksuvad justkui iseenesest täiuslikult paika, kõik on lihtne ja takistusi armuloo tekkimiseks pole mitte ühtegi.
Ajastus on alati natukene segane ja ebatäiuslik. Asjad lihtsalt ei ole kogu aeg hästi ega ka mitte halvasti.
Äkki polegi olemas sellist nähtust nagu "vale ajastus", vaid lihtsalt valed inimesed? Äkki kasutame seda lihtsalt vabandusena, kui me ei ole oma tunnetes kindlad või kui teame juba, et see inimene pole see "õige".
Ja äkki süüdistame ajastust ka siis, kui kardame iseenda hirmudele ja tunnetele otsa vaadata ega lase kedagi teist lähedale, et ka nemad ei näeks, mida me kogu maailma eest varjata püüame?
Tõsiasi on, et mõned inimesed suudavad ka vale ajastuse enda suhte heaks tööle panna. Nad muudavad keerulised ajad kergemaks ja lihtsalt tahavad piisavalt olla selleks valmis. Kui nad kohtavad inimest, kes neile meeldib, neid naerma ajab, kes paneb neid taas armastusse uskuma, usaldama ja armuma, siis nad loovad selle inimese jaoks aega. Nad mõistavad, et aeg ei pruugi kunagi olla piisavalt ideaalne, sest alati on midagi, mis tuleb vahele, aga nad ka teavad, et alati on võimalus suhe toimima panna. Alati on võimalik leida tasakaal ja kompromiss.
Need inimesed muudavad ajastuse veel üheks asjaks, mille pärast ei peaks muretsema, sest kui keegi väidab, et ajastus oli vale, siis mida nad tegelikult ütlevad, on, et see on vale ja ma ei tahagi seda õigeks muuta. Põhimõtteliselt annavad nad alla enne, kui nad üldse proovivad.
Võimalik, et sellist asja nagu "vale ajastus" pole olemas, vaid on lihtsalt teineteise jaoks valed inimesed, sest ajastus on põhimõtteliselt sama nagu elugi. See ei mängi kaasa nendega, kes on valmis, vaid nendega, kes proovivad, vahet pole, kas nad on valmis või mitte.
Allikas: Thought Catalog
