Alkohooliku pihtimus: kui viinapudel muutub perest kallimaks, siis ei maksa laste viha üle imestada
Ma jätaks kohe kõrvale olukorrad, kus üks vanematest teist või ka lapsi peksab ning neid moraalselt alandab, sest need olukorrad ei jäta kasvavale põlvkonnale mingil juhul negatiivset mõju avaldamata. Räägin olukordadest, kus üks või mõlemad vanemad lihtsalt kõiguvad koju või napsutavad koduseinte vahel. Sellised vanemad võivad purjuspäi lastega mängida ja neid kiitagi, aga võsuke mõistab kohe, et miski on valesti ning see ei meeldi talle.
Väiksemad lapsed võivad käituda nii, nagu neile meeldiks seda meenutada, kuidas issi vastu ust põrkas ja valjult ropendas. Või siis see, kuidas ta kuidagi trepist üles ei saanud. Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam nad napsitavatest vanematest eemalduvad ning teismeliseiga muudab kõike kardinaalselt.
Selles eas hakkavad noored elama rohkem kodust väljapoole, neil tekivad vanematele lisaks teised autoriteedid ja isal-emal on juba raske oma positsiooni hoida. Alkohol teeb asja ainult hullemaks. Murdeealisele muutub tähtsaks sõprusringkond ja ta tahab selles omada võimalikult kõrget positsiooni. Kui aga noore eakaaslased näevad üht tema vanemat ühest teeservast teise tuigerdamas või koguni kraavis magamas, kandub nende irooniline põlgus üle sõbrale. Keegi ei ütle: "Su isa sõitis purjus peaga ringi. Lahe!" Pigem vaadatakse noort kui mittelaheda isa mittelahedat last. Kõikuma löönud positsiooniga noor vihastub oma vanemate peale, sest just nemad oma alkoholiprobleemidega hävitavad tema elu.
Teismeliseeas vanematest lahkukasvamine järgnevatel aastatel aina süveneb, kui lastel pole purjus vanematega millestki rääkida. Oma elu elama hakkav noor loobub sidemetest oma vanematega ruttu ja varsti teda isegi ei huvita, mida nood teevad. Sageli pole alkoholiprobleemides vaevlevad vanemad võimelised last materiaalselt toetama ja see lisab võõrandumist. Kui noor inimene on lapsepõlves saanud isa või ema viinavea tõttu hingelise trauma ning nood hakkavad veel näägutama, et laps on nad unustanud, siis võib järgneda karm kohtuotsus: "Te pole enam mu vanemad!"
See aga tähendab, et üks või mõlemad vanemad pole tulevikus kutsutud laste elu tähtsamatele sündmustele. Isa ei saa tütre pulmas temaga isa-tütre tantsu tantsida. Läbi elamata jääb lastelaste sünd ning neid ei tooda vanavanemate juurde, kui noortel on tahtmist kahekesi kusagile lõbutsema minna. Ja lõpuks võib vanadekodus elu viimaseid päevi veetev inimene oma lastele ja lastelastele uuesti vihkamisobjektiks saada, sest seaduse järgi tuleb neil vanuri ülalpidamise eest maksta.
Karm stsenaarium? Paraku täiesti reaalne. Väga suur osa peredest läheb leebemal või karmimal moel seda teed, sest vanematele on viinapudel saanud lastest kallimaks. Sepärast soovitangi kõigil isadel ja emadel seda juttu tõsiselt võtta ning laste armastust mitte proovile panna. Alkohol ja temast saadav hetkemõnu ei ole mitte midagi väärt võrreldes laste armastuse ja austusega.
