Need on petetud, reedetud, pekstud, rasedad ja muserdatud naised, aga nad peavad kõigele vaatamata vastu. Miks te tema juurest ära ei lähe? “Sest ma armastan teda.”
Armastus ei ole kunagi olnud kuigi hea põhjus ning vabanduseks kõlbab ta veelgi vähem.
Inimesed suhtuvad armastusse sageli kui viirusesse, mis teid tabab ja pühib teie peast mõistuse ja loogika ning see on lubatud, kuna tegemist on armastusega suure algustähega.
See viib omakorda Hollywoodi filmideni, kus hullud armunud sooritavad trikke, mis tegelikus elus tooks neile kaasa lähenemiskeelu, ning me kõik teame, kuidas mõned inimesed üritavad elada oma elu väljamõeldud filmistsenaariumi järele. Elu jäljendab kunsti, teate ju küll.
Armastuse juurde kuulub keemia, mis tekitab teis joovastuse tunde, ning see on teaduslikult tõestatud. Ja vaadakem tõele näkku: igaüks, kes ei ole suuteline armastama ega taha võtta seda riski, on üks kibestunud inimene. Elu ei ole midagi muud kui vahetegemine mõtlemise ja tundmise vahel.
Armastus on pälvinud palju tähelepanu nii psühholoogide, kirjanike, lauljate, poeetide kuni kunstnike poolt. On olemas armastuse kolmnurga teooria (kirg, intiimsus, pühendumine) ja on olemas ka vahe kirgliku ja kaastundliku armastuse vahel.
Kõige sagedasem pikaajalise suhte probleem hõlmab üleminekut kirglikust
kaastundlikuks armastuseks. Bill Maheril on selle kohta suurepärane
poliitiliselt korrektne teooria — inimesed soetavad lapsed, kui seks muutub
igavaks, sest see annab neile midagi, mida oma energiaga ette võtta.
Kõige
tavalisem aeg, mil see juhtub, on paljude ekspertide ning elukogemustega
semude hinnangul umbes kuus kuud.
Kui te olete varustatud pisukese eneseanalüüsi võimega, suudate te õppida
mineviku vigadest ja ka teiste inimeste vigadest.
Te võite õppida tundma
üleminekut kirglikult kaastundlikule armastusele.
Te saate teada, et suhe
vahetult pärast kellestki lahkuminekut ei toimi.
Te saate ka teada, et kui
te alustate suhet, kuna vajate midagi, lõpeb see suhe üleminekuga, kuna
niipea kui teie vajadused on rahuldatud, saab teist erinev inimene ning suhe
on hoopis uuel alusel.
Paljude inimeste jaoks tähendab armastuse esimese etapi teadlik suunamine armastuse esimese seaduse rikkumist, mis kirjutab ette selle, et te peate hõljuma seitsmendas taevas. Teisisõnu, kui te ei ole peast segi, ei ole te armunud.
On inimesi, kes on armunud armumisse, ning lahutused lähevad neile kalliks maksma. Ja on inimesi, kes nagu televisiooni jutusaadete kangelased hoiavad kümne küünega kinni sellest vähesest, mis neil on, kuna madal enesehinnang piirab nende valikut.
Armastus algab põhjusena ja lõpeb vabandusena. See on omamoodi ülemaailmselt aktsepteeritud mõistusekaotuse kaitsestrateegia. Ma ei taha, et sellised sõltlased rikuksid armastuse hea nime.
Ma tahan, et armastus annaks mu elule midagi juurde, mitte ei hävitaks seda, sest kui see ei kasva ega õilmitse, vaid hääbub ning kaob tuulde, ei saa te selles süüdistada armastust. Te võite süüdistada vaid iseennast.
