Kujutle hetke, mil sa oled tõeliselt armastav. Sa ei palu abi ega dramatiseeri üle oma tähelepanuvajadust. Sa pakud mehele oma erilist armastuseandi, aga tema ei võta seda vastu, sest on süvenenud oma tegevusse. Sellisel hetkel võiksid reageerida kõikvõimalikul moel. „Pole mul teda vajagi! Ma olen haavunud! Mida ma valesti tegin? Ma ei teinud seda küllalt hästi. See on kindlasti minu süü, et ta mind ei armasta. Kui talle see ei meeldi, siis on see tema probleem.”

Armastuse ärapõlgamisele reageerime me kõik erinevalt. Need reageeringud pärinevad juba lapsepõlvest ja varastest elukogemustest. Me peame teadvustama enesele oma harjumuslikke reageeringuid. Kas me näitame, et me ei vajagi vastuarmastust? Kas me kättemaksuks jätame ta omakorda armastusest ilma? Kas me teeskleme, et meile on see ükskõik, ja pärast maksame mingil kavalal viisil kätte? Kas me variseme kokku või muutume paindumatuks?

Eeldades, et me kõik tavatseme oma viha ja hüljatustunnet üle dramatiseerida, tasuks küsida, mis siis teha, kui meie partner meie armastust vastu ei võta?

Püsi oma armastuses. Püsi oma võimalikult võimsamas armastuse energias, rahune oma südames ja usalda oma isiklikku naiselikku armastusevaramut.

Sa võisid end lapsena hüljatuna tunda. Sel juhul pead sa läbi elu töötama välja strateegiaid, kuidas selle tundega hakkama saada. Juba lastena õpime varjama oma hirme, valu ja haavatud südant. Meie mehelikkusele orienteeritud ühiskonnas peetakse haavatavust nõrkuse ilminguks, sellepärast õpitakse teesklema juba lapsepõlves. Seega selle asemel, et haavatud südamest hoolimata oma avatud armastuses püsida, võid sa kasutada üht-kaht lapsepõlves omandatud reageeringut. Sa võid jääda küll oma naiselikku energiasse, aga sulgud, peidad end oma kooriku alla ja varised pimedusse. Või õpid sa käituma karmilt ja mehelikult, eriti siis, kui sind on haavanud sinu partner. Seega võid sa partneri poolt hüljatuna püüda naiselikult avatuselt lülituda mehelikule karmusele, väljendades end: „Kuula nüüd mind!” või „Mina sind küll ei vaja!”

Kui sa tunned, et sinust ei hoolita, võid sa suunduda oma mehelikumale, määravamale, äkilisemale ja rõhulisemale energiale. Kui sa seda teed, siis distants teie vahel kasvab veelgi. Sinu mehelikkus hakkab sel juhul tema oma depolariseerima. Selle asemel et sind kohelda kui oma valitud naist, hakkab ta sind üha rohkem kohtlema nagu teist meest, väideldes ja võideldes sinu kui omasugusega. Selgita enesele, kas sa hüljatuna lülitud karmimale ja teravamale energiale.

Kui sa ka valu tundes jääd oma naiselikkusele truuks ja püsid avatuna, jätad talle vähemalt võimaluse tajuda sind kui haavatud armastavat naist, mitte kui karmi mehelikku oponenti. Selle asemel et taguda päid vastamisi nagu kaks mehelikku jäära, peab talle jääma võimalus tunda sinu avatust ja valu ning võtta sind uuesti omaks kui tema valitud naist.