"Arvasin, et olen hetero, aga siis oli mul seksuaalkogemus tüdrukuga, mis mulle meeldis..."

 (10)
"Arvasin, et olen hetero, aga siis oli mul seksuaalkogemus tüdrukuga, mis mulle meeldis..."
Foto: Vallo Kruuser

15-aastase tütarlapse mure: Tere! Ma ei tea, kas mulle meeldivad poisid, tüdrukud või mõlemad. Ma alguses arvasin, et olen hetero, aga siis oli mul seksuaalkogemus tüdrukuga, mis mulle meeldis. Samas mulle pole otseselt ükski tüdruk romantiliselt meeldinud. Poisid meeldivad mulle, aga kui üks poiss, kes mulle meeldis suudles mind, tõmbusin ma eemale, sest mul oli väga veider tunne. Pärast seda korda ta mulle enam ei meeldinud. Kes ma siis olen? Miks ma tahan saada midagi, mida ma ei saa ja kui ma saaksin siis tunded kaovad ära?


Vastus:
See on hea küsimus "kes ma olen?". Seda küsivad ja kui ei küsi, siis peaksid, kõik inimesed endalt mitmeid kordi elu jooksul küsima. Identiteet ja eriti seksuaalne identiteet, ehk see, kas meile meeldivad mehed, naised või kõik kokku, on elu jooksul muutuv ja seda on aega avastada.
Kui Sa oma kogemustest lähtuvalt leiad enda tunnetele kinnitust ja Sinu jaoks saab selgeks, et Sulle meeldib seksuaalne lähedus pigem naistega kui meestega, siis on see ju tore. Ja kui peaksid mingi aja pärast tundma sama ka mõne vastassoost inimese suhtes, siis on ka see tore. Sa võid rahulikult vaadata enda sisse, tunnetada ja mõelda, kuidas on selle teadmise või tundega olla. Alati on abi sellest, kui loed vastavat kirjandust juurde ja saad ehk rääkida ka sarnaselt tundvate inimestega.
Tallinnas on olemas selline keskus nagu Oma Keskus, kus saad enda jaoks rohkem infot leida: www.omakeskus.ee

Mis aga puudutab seda küsimuse poolt, et miks Sa tahad seda, mida Sa ei saa, siis sellega võiks samuti endalt küsida ja arutleda veidi laiemalt - kust on tulnud see arvamine, et peame "tahtma" vastassoost inimestega koos olla? Miks see ühiskonnas nii on? Kas see on alati nii olnud? Üldjuhul ongi see vastsoost inimestega koosolemine ju nö valdav, sest esiteks saadakse nii kõige lihtsamini lapsi, teiseks on see nii tavapärane, et tihtipeale kui inimesed tunnevadki, et võib olla mulle ikkagi ei meeldi vastassoost partner, siis ei hakata selle teemaga edasi tegelema, sest üldiselt pole ühiskonnas ju nii kombeks. Põhjuseid võib olla väga erinevaid ja tavaliselt saavad need alguse kõik meie mõtlemisest. Alati tasub kriitiliselt mõelda, kuidas üks või teine väärtushinnang või arvamine meil lapsepõlvest kujundatud on: mida me enda ümber näeme? mida me tahame näha? Kui palju me näeme näiteks kahte last kasvatavat naist või naistest koosnevat suguvõsa ja kas me suudame ikkagi mõelda, et nemad on ka perekond, nad elavad koos ja armastavad teineteist?