Kuna ma kevadel leidsin Tallinna ühest kohvikust endale ilusa pruudi, eestlannast ettekandja, siis olen tal jõudumööda siin külas käinud. Suvel on Eestis ikka päris palju vaadata. Saaremaal oleme käinud korra ja Tallinna vanalinna olen juba läbi ja lõhki ära näinud ja risti põiki läbi käinud. Seal on Nimeta baar ja Hollywood ja Keskväljak muuseumiga linnapea noorusaegsest võitlusest või midagi sellist. Aga kõige huvitavam on Eesti suve juures muidugi see, kuidas naised kohe õide puhkevad, kui kasvõi üks päikesekiir pilvede vahelt paistma hakkab. Vhmamärjad läbipaistvad t-särgid on ka tõeline vaatamisväärsus, aga see, kui ilusasti naised end Eestis üles löövad, on täiesti omaette kultuurinähtus.

Siin on veel alles naiselikku ilu ja kena käitumist. Kodumaal teeb mind kurvaks, et briti naised on end paksud söönud ja joonud ning sellele vaatamata ajavad endale selga mingid sätendavad pubekate kleidid ja hilbud, ise aga samal ajal joovad, kaklevad ja ropendavad nagu purjus meremehed, tuigerdavad kõrgetel kontsadel ja oksendavad oma pidukleidid täis. Sellest hullem oleks vaid see, kui naised oleks jalgpallihullud, kes istuvad lotendavates suvepükstes karvaste säärte ja kaenlaalustega baaripuki otsas ja lürbivad oma pinti õlut, tselluliit, õllekõht ja kottis rinnad üle püksivärvli rippumas, õllevahu rõngas ümber suu ja koni suunurgas.

Selline jama pole Eestisse veel õnneks eriti jõudnud ja eesti naised teavad oma hinda ja nad oskavad seda muidugi kruvida ka. See on õnneks vahel promillide abil reguleeritav. Aga ilusad õhukesed suvekleidid, trimmis kehad ja kõrgharidus on taevalik kombinatsioon. Eriti kui sinna juurde võtta mõnus suvejook ja ees on terve nädal valgeid öid.

Kuigi, tuleb tunnistada, et suvel on joovad naised ennast palju kergemini täis kui talvel ja pipardavad ka vähem. See vist tuleneb sellest, et on suvepuhkuste aeg, hormoonid möllavad, ootused on kõrgel, aga kohalikud mehed on endiselt kas tööl, et pappi teenida või kui tööst korraks vaba moment tekib, lõõgastuvad nii põhjalikult nagu oleks poissmeestepidu, ilma abiellumise mureta selle lõpus.

Kui meedias räägitakse vahel, kuidas Ida-Euroopa on üks suur lõbumaja ja kirbuturg, siis minu kogemus on küll hoopis teine. Olen siin omal ajal mitu korda sõpradega poissmeestepidudele sattunud. Vahel tulime niisama möllama, ilma põhjuseta. Siin lihtsalt on silmailu ja vaheldust palju. Olen mõelnud, et kas idaeuroopa naiste ilu kiitmisel on oma osa ka sellel, et siin käiakse peamiselt joomas ja täis peaga tunduvad naised ja elu üldse ilusamad ning siis kodumaal tagasi olles näed kõike tööstressis ja pohmellis peaga ja elu tundub taas õudne. Ma ise kaldun arvama, et eesti naised tegelikult ikka ongi maailma kõige ilusamad.

Kesklinnas on kaubanduskeskus Solaris, kus tasub ringi hängida, sest seal kohtab sageli väga kenasid üleslöödud tšikke. Ja enamus räägib päris head inglise keelt ka. Olen mõnega paar korda juttu teinud. Imelik on see, et umbes viiendas lauses hakkavad eestlased kurtma, et neid on sajandeid okupeeritud. Mina isiklikult pole mingi ajaloo- ega poliitikahuviline, vaatan, et väljas on ilus rannailm, kallid autod kimavad ringi, lennukid ja laevad käivad edasi-tagasi välisriikidesse ja ma mingit ahistamist küll kusagil ei näe. Siis tundubki maru veider, et milleks see hala ja musta mineviku meenutamine. Teeme parem mõned õlled!

Kuigi räägitakse, et eestlannad pidid olema tuimad nagu tammepakud, ei ole see tõsi! Sa proovi eestlanna ees leib tagurpidi laua peal panna, koorik allapoole. Kohe süttib ta nagu kohalik jaanilõke ja läheb ähmi täis, et nii ei tohi, see toob halba õnne. Ise õhetab näost nagu oleks mitu tundi järjest seksinud. Või pane restoranis noad risti lauale, sama lugu. Ja soola ei tohi mingil juhul niisama maha raputada. Kui see juhtub, peab kogu soolatoosi üle õlas vastu seina viskama või midagi sellist, ma enam täpselt ei mäleta neid reeglid. Igatahes on siinkandis kõvem kord majas kui Inglismaal.

Kui oksendajad, tuigerdajad ja avalikult litsid kõrvale jätta, siis tasub Eesti suvi ennast ikka kuhjaga ära. Ainus, millega siin ettevaatlik olema peab on, see, et Eesti on nii pisike ja kõik tunnevad kõiki, nagu mõni Yorkshire’i küla. Ja kui ma siin ringi möllan, siis on alati arvestatav oht, et keegi mu ära tunneb ja mu girlfriendile ära kitub. Aga seni, kuni see juhtunud pole — elagu vabadus ja Eesti suvi! Ja pealekauba, siin muide olevatki kombeks mitu pruuti korraga.