Taustaks nii palju, et ma pole loomult üldse mingi elunautleja, pea ees vettehüppaja, elupõletaja, romantik jne, vaid täiesti tavaline inimene. Päris krokodill ka pole, mul on piisavalt palju sõpru ja suhteid olnud, ma ei peaks mitte klammerduma millessegi tundmatusse ja kättesaamatusse.
Aga SEE PÄEV oli täiesti tavapärane, mitte miski ei reetnud, et mind on ootamas mu elu ilusaim/valusaim päev. Vahest ütleb ju kõhutunne, et midagi hakkab toimuma, aga mitte mingi aimdus märku ei andnud. Pealelõunaks oli mul ette nähtud üks intervjuu mingi Tartu tüübiga. Mõtlesin, et saaks juba kiiresti õhtule, koju ja teleka ette lösutama. Aga kui too intervjueerija minu lauani jõudis ja me pilgud kohtusid, siis toimus midagi anomaalselt kummalist. Me silmad ei saanud teineteisest lahti, vaid sulasid üheks ja see kõik oli nii särisev ja erutav üheaegselt, et hing jäi vapustusest kinni. See pilk, mis meil nii tavalises töises õhkkonnas vahetus, oli vapustav.
Ilmselt kostuski särinat, sest kui ma lõpuks endaks tagasi sain ja ringi vaatasin, siis märkasin, et kõik kolleegid, kes ruumis viibisid, vaatasid meie poole ja nende nägudelt paistis korraga välja nii kohmetus kui ka heldimus. Kõik, see oligi kõik. Algus ja lõpp. See sõnulseletamatu maagia jätkus, sellist ühtekuuluvustunnet ma lihtsalt seletada ei oska. Nii läks intervjuu suhteliselt teemaväliselt ja sujuvalt leppisime kokku, et läheme õhtul välja. Tema ööbis niikuinii hotellis ja kiiret polnud kuhugi. Nii siis istusin südame kloppides ja käte värisedes kontoris, ainus tegevus, mida veel teha oskasin oli pastaka sisse-välja klõpsimine. Kõige kummalisem on see, et kui 99 juhul sajast läheb nn. esimene kohtamine pisut aia taha, tunned ennast totra ja võltsina ja ei oska istuda ega astuda, siis tema oli kui osake minust. Ma olin MINA ISE.
Ta ootas mind väljas, peos lumikellukesed. Lumikellukesed jaanuaris! Ja ometi ei olnud küsimärke. Terve õhtu me rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Tunnid lausa lendasid, kui jõudis kätte kojuminemise aeg, siis ma ise kutsusin ta enda poole. Pole ma enam 18aastane plikake, olen ka igasuguseid hetki elus näinud, aga see polnud piinlik. Jumal, kuidas ma teda tahtsin.
Selle asemel, et öelda midagi tüüpilist ja labast a la: ma tahan sind, sa oled nii seksikas, sosistas ta lihtsalt mu kõrva, et nii hea, et SINA siin oled. Jah, me armatsesime. Kuid see polnud seks, see oli nii läbipaistev, nii õhuline, nii õrn, nii kirglik, et selle kirjeldamiseks peaks küll pisut parema väljendusoskusega olema kui mina. Tegelikult selle jaoks ei olegi sõna olemas. See oli ainult meie tunne ja meie suhe ja meie sõna.
Öö. Hommik. Kõik arenes tormilise kiirusega, arvan et tundsin neil hetkedel midagi nii suurt, mida paljud terve oma elu jooksul ei tunne. Või oli see liiga kontsentreeritud, liiga intensiivne, ehk aimas süda midagi. Mina olen valmis tema jaoks kõigeks. Olen seda korduvalt lugenud ja näinud telekast, aga ei uskunud iial, et minuga nii juhtub. Ta ütles mulle tohutult kurbade silmadega, et ma pean sulle midagi rääkima. Aimasin halba ja panin talle käe suu ette, kuid ta lükkas selle eemale ja ütles, et ta on juba aastaid abielus olnud, vajudes ise oma sõnadest põrandale kössi.
Põrkasin lausa tagasi. Mõtlesin, et see on ebaõnnestunud nali, kuid nähes ta nägu, sain aru, et ta ei valeta. Esimene emotsioon oli, et tahaks karjuda ja põgeneda. Kuid ma tean, mida tundis ka tema. Olime pooleldi mitteteadvusel. Miks me küll varem ei kohtunud? Ja siis me lihtsalt istusime põrandal ja nutsime. Nutsime nii südantlõhestavalt, et maailm tundus seisma jäävat ja valu lämmatas mu hinge. See oli lõpp. Me suudlesime veel pisaratest soolaste suudega… Me jätsime hüvasti, meil ei olnud vaja palju rääkida, sest selle ööga teadsime ka sõnadeta kõike.
Ma ei ole enam kunagi see, kes ma olin ja ma ei saa selleks enam kunagi. Ma pean olema tugev, ma lihtsalt pean, aga kaua see siis kestab, et maailmas on ainult üks värv, mille nimi on must. Aga ikkagi edasi ma enam elada ei oska. Me mõlemad oleme valmis loobuma kõigest, aga on meil siis selleks õigust. Kuidas uskuda sellesse, mida sa enam ei usu?
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: 231
Aeg: 01-26-06 10:23
Naiivitar oled vä. No ma ei või, vaata vähem filme
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: kääbik
Aeg: 01-26-06 10:27
No ja mida meie nüüd tegema peame, tuleme kätt hoidma või. Haige inimene.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: +
Aeg: 01-26-06 10:29
BOOOOOOOOOOOORING, NII PIKK JUTT, ET EI VIITSI LUGEDAGI
*haigutab
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: krt
Aeg: 01-26-06 10:38
Kõlab haigelt jah. Mis kuradi armastus, see on ju sulaselge üheöösuhe. Lits oled! >:(
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: superromantik
Aeg: 01-26-06 10:39
Appikene kui kurb lugu. Ma ka ei tea, miks saatus mõne vastu nii armutu on. Ma hoian sulle igal juhul pöialt ja et teil kõik hästi läheks. Muidugi on teil õigus armastusele, aga mitu elu puruneb kui teie õnnelikuks saate ja kas see kõik lasebki teil õnnelik olla? Kas tal lapsi ka on selle naisega? Ise olen üldse juba pikemat aega sellises imelikus seisus, et kõik, mis ma elu jooksul romantilist laadi lugenud ja filmidest näinud olen, on kuidagi minu juures ja meeltes kogu aeg. Aga mitte ainult seda, ka sünnitusfilmide puhul hakkan pillima muideks. Ja ma poleks iial ette kujutanud, et mina midagi taolist tunda võin. Vanaks hakkan jääma vist, muud ei midagi.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: radiaator
Aeg: 01-26-06 10:48
Kutt kasutas sinusugust ullikest lihtsalt ära. Argpüks mees ju. Sa ole õnnelik, et lahti said sellisest
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: Kati
Aeg: 01-26-06 10:57
Tüüpiline, kohe hakkate teist arvustama ja sõimama, mis te ise paremad olete. Elate nagu tuimad ja pika toimega elukad ja olete jubedad tegijad jah. Teisel inimesel on mure, raske siis mõista või? Kui sa lohutamatu tahad, kirjuta mulle, võib olla oskan aidata;
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: .
Aeg: 01-26-06 10:59
To: superromantik
Diagnoos sulle on: saamata
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: helbeke
Aeg: 01-26-06 11:01
Mul ühel tuttaval juhtus suhteliselt sarnane lugu. Ainus, mida oskan lohutuseks öelda, äkki kohtute järgmises elus, kui te kokku määratud olete.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: Aadu (tütreke 59+)
Aeg: 01-26-06 12:18
Oot oot, kas Kapa Kohilast Lustiverre trammid enam ei sõidagi või?
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: sportlane
Aeg: 01-26-06 12:21
Eesti naisi on ootamatult tabanud jooksuaeg…
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: feminist
Aeg: 01-26-06 14:01
Sa räägid nagu minu elust. Täitsa uskumatu kohe. Aga minul juhtus sarnane lugu mõne aasta eest. Kahjuks on nii, et täna elangi veendunult üksi ja mõnes mõttes on mu süda igaveseks katki. Ma ei tahagi meest. Olgu, tegelikult olengi ma kibestunud ja võtnud omaks mõtteviisi: pidudel on ju tore itsitada purjus meeste tobedate naljade peale, aga seda kõike ainult sinnamaani, kuni ta su enda mees ei ole. Olen vist liialt idealistlik ja perfektsionistlik, aga tahangi elada illusiooniga, et kusagil on minu jaoks ka võrdne partner. Mitte olend, kes loobib oma sokke laiali ja ootab, et külmkapis midagi materialiseeruks. Kes ei tahagi elult midagi muud kui vaid süüa ja seksi. Tegelikult igatsen ikka ainult oma sinilindu. Ja kui ma seda kätte ei saa, siis asendust ma ka ei taha.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: ise
Aeg: 01-26-06 15:44
Olen vist ebatüüpiline naine. Jahiinstinkt on nii suur, et ma lihtsalt ei saa ennast pühendada ühele mehele. Sellepärast pooldan üheöösuhteid, vaid siis saan ma olla enda peremees ja samas ei pea muretsema oma tsellu pärast.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: kana
Aeg: 01-26-06 15:46
Siin on ikka erilised draamakuningannad koos. Tulge maa peale. Vaadake kui ilusad lilled on tuulepoiss aknale joonistanud ja tundke elust rõõmu.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: clearwater
Aeg: 01-26-06 15:56
Raputa maha kütked,
millega oled teistel lubanud end köita.
Sind ei piira miski.
Pole olemas midagi,
mida sa ei võiks saavutada.
Pole olemas kurbust,
mida ei leevendaks miski…
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: what is love?
Aeg: 01-26-06 16:05
Kas te üldse teate, mida tähendab tingimusteta armastama?
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: saatusekaaslane
Aeg: 01-26-06 16:14
Minuga juhtus ka kord nii. Elasin siis välismaal, sellest on möödas üle 10 aasta ja tead, ma ei ole teda unustanud, mitte päevakski. Aga täna olen sellele elu õppetunnile tänulik, et olen just see, kes ma olen. Kõik, mis ei tapa teeb tugevamaks.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: harlin
Aeg: 01-26-06 16:17
Pea püsti. See läheb sust mööda, kõik läheb kord mööda
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: to kirjaoskamatu
Aeg: 01-26-06 16:21
muide eesti keeles ei kirjutada sust ega must. Ja lause lõpeb alati punktiga
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: sea naine
Aeg: 01-26-06 17:12
To: what is love? Tean, tean, miks ma siis ei tea. See on kui talud mehe röhitsemist ja peeretamist, õlle ja higi haisu ning muid rõvedaid iseärasusi, ilma, et loobuksid temaga seksimast.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: to to kirjaoskamatu
Aeg: 01-26-06 18:46
Hakkab pihta. Moni kohe ei saa ilma et hakkaks siin kirjavigu parandama. Hangi omale elu, mida elada (ise panid lause lõppu punkti või?)
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: ema
Aeg: 01-26-06 19:45
No te olete ikka eriti kitsarinnalised. Mina võin öelda, et sain seda kõike, mida tähendab armastus, teada alles siis, kui olin sünnitanud oma lapse. Kogu maailm muutus ja mõnes mõttes ka purunes sellest hetkest, kuna need tunded, mida olin tundnud varem ja eriti see tunne, mida olin armastuseks pidanud oli nii mannetu, nii väike, et mul selle pärast lausa piinlik hakkas. Sa ei saagi mitte kunagi teada, mis on armastus, mis on elu, mis on maailm, kui sul pole last, keda sa armastad. Sellest hetkest ei ole enam mitte miski selline nagu varem.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: eelmine
Aeg: 01-26-06 20:21
Ja mõni kohe ei suuda ühtegi teemat lugeda ilma et lisaks kommentaari et hangi endale elu. Oksele ajab juba. Delfi selleks ongi, et oma arvamust avaldada, ilma et see sulle võib–olla meeldiks
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: ka ema
Aeg: 01-26-06 22:56
Ühtin emaga, sama siin. Peale lapse sündi elan teises dimensioonis. Ma sain aru, et armastada ei oska lihtsalt mina. Mees pole milleski süüdi, kõik algab minust endast. Kui ma oskan tunda seda, mida täna tunnen, siis olen tänulik ja püüan iga päev muutuda sisemiselt paremaks inimeseks.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: single
Aeg: 01-26-06 23:35
Aru ma ei saa kuidas mõni inimene mingi tatise vääksu pärast nii arust ära läheb. Kõtt kanad, minge mujale kaagutama. Teie koht ei ole siin!
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: to single
Aeg: 01-26-06 23:38
idioot
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: taibu
Aeg: 01-26-06 00:01
Aga mõelge kui hea, et täna üldse Internet olemas on. Kasvõi lohutuseks. Vähemalt on tunne, et keegi on siin veel, kellel on juhtunud samamoodi või hullemini. Ja peale selle leidsin mina siit oma elu armastuse. Mida tegid vanasti inimesed, istusid peeruvalgel ja kohtusid vaid simmanitel kitsa seltskonnaga. Mure korral polnud suurt kellegagi rääkida ja nii nad kõik noorelt suridki.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: maakas7
Aeg: 01-26-06 00:41
Mõnes mõttes on see interneti jutt õige ka, aga see siirus ja ehedus, mis tollal suhtlemisel oli, jääb olemata. Täna istud netis ja flirdid, profiilis mõni eriti õnnestunud foto endast, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Kudrutad näppude vahendusel, samal ajal endal juuksed pesemata, kõht ripub üle püksiääre, jalas on kaks paari lontis pükse ja villased kapukad, lõual laiutab hiigelsuur pisvinn. Sekka lased paar portsu kõhutuult (istumine ju soodustab seda ;) ja röhitsed mehiselt ning ikkagi tunned ennast maailma ilusaima ja õnnelikumana kui virtuaalseid meelitusi kuuled. Kui siis reaalsus inimesed pikali lööb, siis hakatakse siputama ja tullakse siia halama. Arenege ometi ja tegelege rohkem iseendaga!
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: ho
Aeg: 01-26-06 00:42
Oota, mis see internet siia teise südamevalusse puutub?
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: ka maalt
Aeg: 01-26-06 01:56
Tubli maakas7. Ma olen sama mõelnud. Siis pole üldse imestada kui südamed murduvad. Inimesed elavad kuskil irreaalsuses ja ei suuda kohaneda tapva igapäevaga.
Re: Mind puudutas ingel…
Autor: elukogenud
Aeg: 01-26-06 03:17
Ära muretse, murtud süda. Tulevad paremad päevad. Igal juhul on sul võimalus ja õigus leida oma armastus. See on parem sellest, kuidas elavad sajad tuhanded inimesed, kus kehtib järgmine ütlus: Through lack of a lion the fox will ascend to the throne
