Ka sõnad teevad haiget: lihtsad nipid, mille abil oma suhtlusoskust parandada
Katkend Hedvig Everti teosest “Õnnekunstnik — iseenda ja maailmaga kooskõlas elamise palett” kirjastuselt Pilgrim.
Tänulikkus on iseenesest üks tugevamaid palveid, mida me võime universumisse saata, see ühendab meid armastuse ja küllusega. Mida rohkem tänutunnet inimene üles näitab, seda õnnelikumaks ta muutub. Ka laulmine, lausumine ja kirjutamine on palved — te ühendate sõna, sõnumi ja emotsiooni tervikuks. Kui hakkate niimoodi mõtlema, siis hakkate ka automaatselt oma välja lausutud sõnu, kirjutatud kirju, peetud kõnesid ja lauldud laule hoolikalt jälgima ja valima, sest teate, et edastate nende kaudu oma tõelisi mõtteid, tundeid ja soove, tõmmates nende vasteid ühtlasi enda poole ka tagasi. Seepärast ongi tähtis keskenduda igas oma tegevuses tänulikkusele, sest siis tõmbate te enda poole rahulolu, rõõmu ja küllust — sest te väljendate ju oma seisundit kui soovitut ja see, mis on, suureneb ja see, mida ei ole, seda juurde tekkida ei saa.
Teine soovitus hõlmab harjumist sellega, kuidas teadlikult hakata vähendama vägivalda oma elus. See ei tähenda jõu vastu jõuga astumist, vaid jõu, tahte, sundimise, nõudmise, kohustamise keele asemel õrnuse, leebuse ja armastuse keele kasutama hakkamist. Vägivallatu suhtluse praktiseerimine nii iseenda kui kõige ümbritseva suhtes on teadlikkuse üks tööriistu ning annab niivõrd kauneid tulemusi, et võiks olla lasteaedades ja koolides üks tavapärastest praktikatest. Vägivallatu suhtlemise eksperdi teose pealkirja leiate lugemissoovitustest raamatu lõpus. Kuna sest see on põhjalik teema, siis jõuan siin välja tuua vaid mõned näited, et saaksite tajuda, mida tähendab vägivallatult maailmaga suhtlemine ning tekiks võimalus märgata kuivõrd palju teadvustamata vägivaldsust esineb teie enda igapäevakõnes ja teguviisides
Vägivallatu suhtlemise kaks eeldust on:
1. Täielik kohalolek ehk keskendunud kuulamine
See tähendab võimet empaatiliselt ja südamega kuulata, mida teine inimene
räägib. See võib kõlada lihtsalt, kuid tavapäraselt toimub teile märkamatult väga häälekas sisekõne teie enda peas ehk siis kõik, mida teine räägib aktiveerib teis mõtteid ja emotsioone, mistõttu te automaatselt hakkate keskenduma neile selle asemel, et vaigistada oma sisekõne ja täielikult pühenduda teise inimese sõnadele, emotsioonidele, mõtetele ja vajadustele. Vägivaldseks saame seda nimetada siis, kui te teise inimese kuulamise asemel tegelikult keskendute endale ja vägivallatuks juhul, kui te olete teadlikult olemas vaid selle inimese jaoks, omamata ühtegi eelarvamust, nõuannet ega hinnangut sellele, mida või kuidas teie partner räägib. Kui te seda proovite, siis mõistate milline tohutu vahe on juba tunnetuslikult, kui keegi teid tõeliselt kuulab. Lihtsalt olla olemas teise inimese jaoks on praktikas märksa raskem kui te arvate.
2. Luba küsimine nõuande, soovituse või oma mõtte väljendamiseks
Kui teile räägitakse midagi, mis antud inimest vaevab, häirib, muretsema paneb, siis on tegemist emotsionaalse tasandiga. Kui te seda kõike kuulates hakkate lihtsalt omi mõtteid avaldama või ka nõu andma, siis suhestute te mentaalsel tasandil. Need on „erinevad kehad“ ega saa luua omavahel empaatilist mõistmist, vaid pigem tajute omavahelist eraldatust. Olge lihtsalt teise inimese jaoks olemas, sellest piisab. Vastasel juhul lõhute automaatselt empaatilise sideme teise inimesega, mistõttu tunnete, et teie jutt läheb kui kurtidele kõrvadele ja teie partner tunneb, et te ei mõista tema olukorda. See ongi vägivaldne suhestumine teineteisesse, sest kumbki on keskendunud oma reaalsusele ja kokkupuutepunkti teie vahel ei teki. Vägivallatul juhul te kuulate empaatiliselt oma partnerit niikaua, kuni ta on oma emotsioonid välja rääkinud või elanud. Alles seejärel on ta võimeline mentaalse tasandiga ühendust saama ja teil tekib võimalus küsida, kas ta soovib kuulda teie arvamust või nõuannet. Ka siis olge valmis leppima eitava vastusega, sest anda või pakkuda midagi, mida teine ilmselgelt ei vaja on taaskord vägivaldne „aitaja rolli“ mängimine ning te teete sellega palju rohkem kahju kui kasu.
Vägivallatu suhtlemise neli põhikomponenti mida kasutada, kui ise kõnelete on järgmised:
Vägivallatu suhtlus tervikliku dialoogina näeks välja nii:
1. Neutraalne tähelepanek
Ma olen pannud tähele, et kui ma olen kutsunud Sind õhtusöögiks külla, siis sa saabud ligikaudu pool tundi meie kokkulepitud ajast hiljem.
2. Tunde väljendamine
Ma tunnen ebamugavust ja pinget, sest ma ei saa Sulle pakkuda kvaliteetset ja kuuma rooga, sest söök jahtub selle ajaga ära.
3. Isikliku vastutuse võtmine olukorra eest
Ma tean, et ma võiksin söögi tegemist alustada ka hiljem, kuid nii on mul raske oma tegevusi planeerida ja õigesti ajastada.
4. Palve esitamine
Kas sa palun saad tulla just õhtusöögiga küllakutsete puhul täpselt õigeks ajaks ja kui niisama kokku saame, siis tulla vähem täpselt, sest siis sellel ei ole nii suurt tähtsust?
Kokkuvõtvalt võib öelda, et vägivallatu suhtlemise harjutamine ja suurendamine oma kõnepruugis tekitab meeldivat õhkkonda nii teie enda kui teiste inimeste jaoks ja lähedus, empaatia ning teineteisemõistmine ja üksteisega arvestamine, mis sellega koos suurenevad, teevad teid teie elus paljudel hetkedel siiralt õnnelikuks. Tunne, et teid kuulatakse pühendunult, et teie soove võetakse arvesse ja et teie heaolu on tõeliselt tähtis, tõstavad teis eneseväärikusetunnet ning teie rahulolu kasvab tuntavalt. Uskuge, ka siin piisab vaid sellest, kui teie otsustate hakata empaatilisemalt ja arvestavamalt suhtlema, sest seda märgatakse ja see mõjutab teisi inimesi. Nii kogetegi oma näite varal, et piisab ühest inimesest, kes hakkab teistmoodi käituma, et see edasi leviks ning mis
kõige toredam, teie endani tagasi jõuaks.
Raamatuga saad pikemalt tutvuda Pilgrimi lehel!
