Olen alati olnud seda meelt, et abikaasad olgu sarnased inimesed ja ühiste huvidega. Nõnda oli ka meil meeldivaks ajaveetmiseks valitud tennis. Mängimas käisime kolm korda nädalas ja mina olin õnnelik, et peale kõiki neid aastaid veel mehega nii armunud oleme ja viitsime koos mängida.

Mina pingutasin tööl, mees mängis plikadega tennist

Paraku juhtus nii, et minu töökohal läks lapsepuhkusele mu kolleeg, kelle töökoormust hakkasin palgatõusu eest endale võtma. Lisaraha kulus ju alati ära ja olime just mehega rääkinud ka lapse saamisest. Seetõttu otsustasingi tööl rohkem pingutada, et oleks rohkem raha kõrvale panna. Kuna aega oli nüüd kõvasti vähem, käisin mehega tennises kaasas heal juhul kord nädalas, kui sedagi. Ühel päeval peale tennist rääkis mees mulle, et ta tutvus trennis ühe noore tüdrukuga. Umbes 17-aastane tüdruk, kellel olevat äärmiselt raske elu. Et vaene tüdruk oli peale trenni nii näljane olnud, et mees läks poodi ja ostsis talle midagi hamba alla. Tundsin rõõmu, et mul on nii isalik ja hoolitsev mees, kes isegi võõrast hätta ei jäta. Ka mina tundsin tüdrukule kaasa ja olin rõõmus, et klubi teinekord ka “heategevusena” vaeste perede lapsi tasuta mängima lubab.

Umbes kuu pärast kohtasin ka mina seda tüdrukut, kuid vaesest eluheidikust ei olnud juttugi. Ausalt öeldes ei oleks ma uskunud, et see tüdruk nii noor võiks olla. Meiki oli näkku ikka pandud ja imehea figuur paistis nappide tenniseriiete alt enam kui hästi välja. Ometi ei mõelnud ma sellest midagi. Arvasin, et ehk on endale rikka peika leidnud. Oleks ma vaid teanud, et just täpselt selle plika leidnud oligi…

Neiu valvas me maja, toitis kassi ja küpsetas saiakesi

Mõni aeg hiljem üllatasin abikaasat piletitega Egiptusesse. Kuna meil on kodus papagoi ja kass, pidime leidma kellegi, kes loomi vahepeal söötma tuleks. Mees pakkus kohe välja, et tüdruk tennisest võiks seda teha. Esialgu tundus plaan mulle kummaline, miks peaks ma võõrast tüdrukut enda koju tahtma? Ometi ütlesid kõik mu sõbrad mingil põhjusel ära ja mul ei jäänud üle muud kui olukorraga leppida.

Reisilt naastes olin šokeeritud. Maja polnud iial nii puhas olnud ja ka loomad paistsid tüdrukut armastavat. Plika oli isegi meie tulekuks saiakesi küpsetanud. Mulle hakkas see tüdruk täitsa meeldima: kohusetundlik, aus ja sõbralik. Pakkusin talle, et soovi korral võib ta väiksese tasu eest käia meil maja koristamas, olevat ju tüdrukul ometi rahaprobleemid. Tüdruk oli õnnelikult nõus ja nõnda hakkaski neiu paar korda kuus meil käima. Sain temaga alati väga hästi läbi.

Kas suudaksite uskuda, et teie abikaasa vaatab alaealisi tüdrukuid?

Teate. Ei saaks öelda, et mul ei olnud oma kahtlusi. Kuid olgem ausad. Kas teie usuksite, et teie 40-aastane mees vaataks vaevalt täiskasvanuks saanud last? Eriti kui te ise veel last saada plaanite? Mina ka ei tahtnud seda uskuda, see tundus võimatu! Kuni selle hetkeni, kuni mu sõbranna ütles, et nägi mu meest mingi lapsega käest kinni kõndimas. Ma olin püha viha täis! Kui mees koju jõudis nõudsin ma talt koheselt selgitust. Minu üllatuseks ei hakanud ta midagi välja mõtlema. Ta vaatas mulle otsa ja ütles, et ta armastab teda. Ta ARMASTAB seda nüüdseks 18aastast tüdrukut! Mul läks süda pahaks.

Ma palusin tal asjad kokku pakkida ja teavitasin teda sellest, et räägin sellest ka tüdruku vanematele. Mees ütles, et teised juba teavad. Ja nii oligi. Tüdruku emal ei paistnud sooja ega külma sellest, kas tema tütar käib vana mehega või mitte. Mees üüris neile korteri ja nüüd elavad seal koos… Ma ei tea isegi, mida mõelda. Kuidas ma sain aastaid koos olla mehega, keda ma isegi ei tundnud? Kuidas see võimalik on, et ma kaotasin oma mehe 18-aastasele lapsele?