Kas enamikus abieludes on vanem pool mees või naine? Värske statistika näitab üllatavat tulemust

 (9)
Kas enamikus abieludes on vanem pool mees või naine? Värske statistika näitab üllatavat tulemust
Foto: Shutterstock

Viimase kümne aasta statistika näitab, et endast vähemalt kaks aastat vanema mehega abielluvate naiste osakaal väheneb ja endast vähemalt kaks aastat vanema naisega abielluvate meeste osakaal suureneb. Seega on seni harjumuspärane seaduspära abiellujate vanuse juures tasapisi muutumas.

Statistikaameti analüütik Koit Meres

Eelmisel aastal sõlmiti Eestis 6 701 abielu. Neist 17,2% olid sellised, kus naine oli mehest vähemalt kaks aastat vanem. Keskmine vanusevahe oli seejuures 5,1 aastat. Kõikidest abieludest 55,8% olid sellised, kus mees oli naisest vähemalt kaks aastat vanem. Keskmine vanusevahe oli seejuures 6,2 aastat. Abieludest 26,9% olid aga sellised, kus altari ette astusid samaealised või maksimaalselt aastase vanusevahega partnerid.

Kõige nooremad abiellujad olid eelmisel aastal naistest 16-aastased ja meestest 18-aastased. Kõige vanem abieluranda sõudnud naine oli aga 82-aastane ja mees 86-aastane. Kahe partneri kõige väiksem vanuste summa oli 36 aastat (mõlemad abiellujad 18-aastased) ning kõige suurem vanuste summa 159 aastat (73-aastane naine ja 86-aastane mees).

Kolm eriilmelist kümnendit

Abiellujate vanusevahe saab tähenduse alles võrdluses varasemaga. Statistikaameti andmed abielude kohta ulatuvad 1992. aastani ja juba see on piisavalt pikk aeg, et eristada selgelt kolme perioodi. Samas ei tähenda eristuvate perioodide olemasolu, et üleminek ühelt perioodilt teisele toimuks ühe aastanumbri sees. Tegemist on siiski pikema aja jooksul toimunud üleminekuga ühelt mudelilt teisele.

Seotud lood:

Vaadates esmalt kaugemale ajalukku näeme, et aastatel 1992—1998 abiellus endast vanema mehega 55% naistest. Samaealiste partnerite abielude osakaal jäi sel perioodil 28% juurde. Endast vanema naisega abiellunud meeste osakaal tõusis perioodi alguses ja jäi püsima 17% juurde.

Järgneval kümnendil ehk aastatel 1999—2009 püsis endast vanema mehega abiellunud naiste osakaal stabiilselt üle 58%. Samaealiste abiellujate osakaal aga langes, jäädes keskmiselt 26% juurde. Endast vanema naisega abiellunud meeste osakaal langes sel perioodil 16% piirimaile.

Viimasel kümnel aastal on samaealiste partnerite abielude osakaal püsinud stabiilselt 27% juures. Endast vanema mehega abielluvate naiste osakaal langes 2019. aastaks veelgi ja jääb nüüd 56% juurde. Endast vanema naisega abielluvate meeste osakaal on aga pidevalt tõusnud, olles nüüd juba suurem kui 17%.

Aja jooksul toimunud muutust kokku võttes võib öelda, et samaealiste partnerite ja endast vanema naisega abielluvate meeste osakaalud liiguvad praktiliselt paralleelselt. Endast vanema mehega abielluvate naiste osakaal oli seevastu alguses suhteliselt madal, tõusis seejärel ja on viimasel kümnel aastal taas langenud.


Ajastu märgid avalduvad abiellujate vanusevahes

Võrreldes muu ajaga püsis 1990-ndatel endast vanema mehega abielluvate naiste osakaal väike, 2000-ndatel tegi see silmnähtava hüppe ja on 2010-ndatel pidevalt langenud. Nende perioodide vahelised üleminekud langevad kokku suurte muutustega majanduses: 1990-ndate lõpu Venemaa kriis ja 2008. aasta suur finantskriis. Etteruttavalt võib püstitada küsimuse, milliseks kujuneb koroonakriisi mõju majandusele ja kuidas hakkab see järgnevatel aastatel mõjutama partnerite valikut abiellumisel. Vastuseid teab mõistagi hetkel vaid aeg.

Muutusi abiellujate vanusevahedes aitavad mõtestada ka igale ajastule iseloomulikud jooned. 1990-ndaid iseloomustavale vabadustundele ja kauboikapitalismile omaselt ei määranud armastust ega abielu partneri staatus, rikkus ja võim, vaid miski muu. Selle perioodi lõpetab teatav korrastumine. Tarvitseb vaid meenutada jutte „võitjate põlvkonnast“, kes on haaranud ühiskonnas võtmepositsioonid. Nii kujuneski 2000-ndatest edu jahtimise aeg, mida ka ajakirjandusveergudel ilmestasid pidevalt partnereid vahetavad rikkad ja ilusad. Sellesse aega jääb ka näiteks Eesti liitumine Euroopa Liiduga, mis avas uutele tulijatele taas täiesti erakordsed võimalused.

Välise edu kaduma kippuv illusioon sai selgeks 2010-ndateks: enam ei ihaletud saada rohkem ja olla uhkem. Edukultuse kadumine ja individuaalsete valikute vabaduse rõhutamine tõid kaasa eelnevatest perioodidest erinevamad partnerite valikud. Aastate pärast saame ilmselt öelda, kas see periood on praeguseks lõppenud või kestab edasi.

Allikas: Statistikaameti blogi